Põhjus, miks Rupert Murdochi omanduses olev meediaimpeerium News International nii drastilise sammu astus ja oma kullaaugu lõplikult kinni pani, oli enam kui dramaatiline. Isegi peaminister David Cameron peab praegu ette vaatama, et skandaal teda jalust maha ei niidaks, sest ta oli võtnud lehe eelmise peatoimetaja Andy Coulsoni konservatiivide partei palgale. Ja pealtkuulamisskandaal, mis kõmulehele saatuslikuks sai, ei olnud just värske: Cameron teadis sellest, kui Coulsoni tööle võttis.

Karikas hakkas üle ääre ajama juba 2006. aastal, kui Londoni politsei esitas süüdistuse News of The Worldi õukonnatoimetajale Clive Goodmanile ja eradetektiivile Glenn Mulcaire’ile, kes olid kuulanud pealt kuningapere telefonikõnesid. Mõlemad pandi lühikeseks ajaks vangi, paraku Coulsoni peatoimetaja kohalt lahkumine tookord olukorda ei lahendanud.

Hiiglaslikud kahjunõuded

Ajaleht ei õppinud kogemusest midagi ja tänavu veebruaris alanud uus juurdlus on tuvastanud koguni 7000 inimese erakõnede pealtkuulamise. Ebaseadusliku jälitustegevuse ohvriks langesid isegi 2005. aasta 7. juuli terrorirünnakute ohvrite ja surma saanud sõdurite omaksed. 6. juulil teavitas peaminister Cameron käimasolevast juurdlusest parlamenti ja järgmisel päeval teatas Murdochite perekond, et News of The World pannakse hoopis kinni. Viimaseks peatoimetajaks jäi endine Daily Mirrori ja New York Posti juht Colin Myler, kes on ka varem libauudiste pärast sule sappa saanud (2001. aastal Sunday Mirrori juhi kohalt).

News of The World maksis mullu oma ohvritele kaks miljonit naelsterlingit, nüüd ähvardab kahjunõuete kogumaht kerkida juba 40 miljoni naelsterlingini. Ja rahalisest kulust veelgi hullem oli mainekaotus. Kõmuleht lahkus küll endale vastu rinda tagudes, et nad olevat olnud maailma parim ajaleht, paraku ei oleks õigusriik omavolitsemist ja omakohut enam kauem kannatada suutnud.

Järgmisel pühapäeval on ees juba Briti nädalalõpumeedia turu ümberjagamine, parimatel stardipositsioonidel on praegu miljonilehed The Mail on Sunday, Sunday Mirror ja Sunday Times, kui just mingit „Sun on Sundayd” turule ei ilmu. Ajaleht The Sun jätkab kõmujanuliste brittide meediaruumis laamendamist ka edaspidi, News of the World oligi sisuliselt kujunenud Suni pühapäevalisaks. Eile saabus lehe 80-aastane omanik Rupert Murdoch ise Londonisse, et olukorda klaarida.

Veel aprilli andmeil ilmus Sun ligi 2,8-miljonilises tiraažis, News of the World jäi sellele pühapäeviti 2,6 miljoni eksemplariga napilt alla, lugejate koguarvuks väitis eilne ajaleht koguni 7,5 miljonit. Kogu kõmujanulisele uudistevalikule vaatamata (või pigem just tänu sellele) oli see ajalehtede paar siiani kindel turuliider, samal ajal kui Daily Mail suudab müüa veidi enam kui kaks ja Daily Mirror üle ühe miljoni eksemplari.

Kollase kohta kallis

Briti meediaturul on tabloidlus niivõrd tugevasti kanda kinnitanud, et nn tõsisele ajakirjandusele eriti ruumi ei jäägi. Järgnevad alla-miljoni-lehed: järjekorras Daily Star, Daily Telegraph, Daily Express, The Times, Financial Times, Daily Record, The Guardian ja The Independent. Ja siis segab veel turgu endise KGB-lase Aleksandr Lebedevi omanduses olev Evening Standard, mis on alates 2009. aastast üritanud tasuta jagatavate lehtede turul läbi lüüa.

Maksumus on just põhiline näitaja, sest kui Financial Timesil õnnestub oma numbreid müüa kahe naelsterlingi eest, siis Guardiani, The Timesi ja Daily Telegraphi hind on üks naelsterling, Daily Mailil 50 penni ja „puhastel kõmulehtedel” Daily Mirroril, Daily Staril ja The Sunil 30 penni number. News of the Worldi hind on olnud üks naelsterling (1,12 eurot) tükk.

Ka oma turult lahkumist üritas ajaleht võimsalt turustada, pakkudes müügiks koopiaid lehe kõige esimesest numbrist 1. oktoobril 1843 koos eilse viimase numbriga. Viimane number oli aga täis toimetajate enesekiitust, kuidas nad on ridamisi pedofiile ja narkoärikaid paljastanud, vürtsitatuna poolpaljaste naisepiltide ja kõmu-uudistega, mida ootab ajalehest ennekõike teatud osa Briti (mees)lugejaskonnast.

Klatšipamflette tunti Inglismaal juba enne perioodika ilmumist, 17. sajandi revolutsioonidega saabus aga vabaduste aeg ka sealsele meediale. 19. sajandi alguses ilmus Londonis juba 52 ajalehte, 1930. aastaks oli jõutud niikaugele, et kaks kolmandikku britte luges iga päev ajalehti.

Ajalehed olid sunnitud keskenduma lihtrahva muredele ja huvidele ning vastanduma poliitikutele. Tabloidlus lõi platsi puhtaks: Daily Mail kaotas 1930-ndatel juhtkoha turul Daily Expressile, see 1950. aastatel Mirrorile ja too omakorda 1970. aastatel The Sunile.

Ajaleht News of The World on leidnud koha ka kirjanik George Orwelli ning ansamblite The Beatles, Queen, The Jam ja The Pretenders loomingus. Ja kui James Bondi filmis „007 ja igavene homne” näeme meediamagnaati, kes läbimüügi huvides sõja esile kutsub, siis see tegelaskuju on ilmselt loodud just Rupert Murdochi eeskujul.

Nüüdseks on Murdochi ülemaailmses meediahaardes ka Briti ajalehed The Times ja Sunday Times, Hollywoodi kompanii 20th Century Fox, telekanalid Fox News ja Sky, hulk Austraalia ajalehti, USA-s ilmuv tabloid New York Post, tütarfirma kaudu ka USA majandusleht The Wall Street Journal.

News of the World pole just alati olnud samasugune kõmuleht, pigem saavutas ta praeguse maine just Rupert Murdochi meediaimpeeriumi osana. Ajaleht tunneb uhkust, et sai 1912. aastal kajastada Titanicu hukku ja et esimene jalgpallireportaaž ilmus neil juba 1896. aastal.

News of the Worldi skandaalid

2000. aastal hakkas ajaleht avaldama Briti väidetavate pedofiilide nimekirju, ajendades omakohut ka isikute kallal, kellel pedofiiliaga mingit pistmist ei olnud.

2002. aastal esitles ajaleht prints Harryt alaealise eluvenna ja viinasõbrana.

2006. aastal pidi ajaleht maksma laimamise pärast hüvitist jalgpalluritele Wayne Rooneyle ja Ashley Cole’ile, David ja Victoria Beckhamiga saavutati aga kohtuväline kokkulepe.

News of The World avaldas 2008. aastal videoklipi, milles rahvusvahelise autospordiliidu juhti Max Mosleyd nähti prostituutidega pidutsemas. Hiljem pidi ajaleht maksma Mosleyle hüvitist privaatsuse rikkumise eest.