Vene presidendi maski kandev ühenduse Piirideta Reporterid aktivist eile Prantsusmaa pealinnas Pariisis vangistatud Vene ajakirjanikele tähelepanu pööramas. Esiplaanil pildil blogija Aleksei Kungurov, kes mõisteti süüdi terrorismis, kuna ta kritiseeris Venemaa sekkumist Süürias. Foto: REUTERS/SCANPIX

Loomakaitsjaid ärritab kodutute koerte hukkamine, poliitikavaatlejad jälgivad, kes kohale tuleb, saamata üle ega ümber küsimusest, mis see kõik maksma läheb ja kuidas Vene majandust mõjutab. Eesti Päevaleht annab ülevaate viiest olulisemast väljakuvälisest teemast, mis tähtsa võistlusega paratamatult kaasnevad.

1. Koerad kadugu tänavalt

Sel kevadel hakkas meediasse jõudma üha rohkem teateid, et Vene kohalikud võimud on hakanud maailmameistrivõistluste 11 linnas agaralt kodutuid koeri hävitama, et need saabuvatele turistidele silme ette ei satuks. Kodutute koerte probleem on tõsine, sest kokku elab neid kõnealustes linnades hinnanguliselt ligi kaks miljonit.

Venemaa asepeaminister Vitali Mutko kohtus paari kuu eest loomakaitsjatega, kes kartsid, et kodutuid koeri hakatakse enne spordisündmust likvideerima. Mutko lubas igasuguse julmuse lõpetada ja kinnitas, et hulkuvatele loomadele on kästud ehitada varjupaigad. Aktivistide teatel jätkus koerte surmamine siiski ning kahe miljoni allkirjaga protestikiri on jõudnud ka Venemaa presidendi Vladimir Putini kätte.

Guardiani teatel on 11 linna igaüks kulutanud sel aastal kuni 135 miljonit eurot loomade püüdmisele, varjupaika viimisele, steriliseerimisele ja eutanaasiale. Koerapüük on äärmiselt tulus: näiteks Jekaterinburg maksab 4560 koera kinnivõtmise eest ligi 431 000 eurot ehk 94,5 eurot koera eest. Ent on väga keeruline kontrollida, kas ja kui palju loomi tegelikult hukatakse.

« Avalehele 147 Kommentaari