Kandidaadid väldivad tervisejutte
Veidi enam kui kümme päeva enne valimisi pole Ameerika presidendikandidaatide ja nende asemike tervislikust seisundist sugugi mitte kõik teada. Ajalehe New York Times (NYT) väitel on kampaaniameeskondade esitatud info selles osas lünklik ja asjaosalised ise hoopis kidakeelsemad kui varasemate valimiste ajal.
Olukord olevat seda ärevusttekitavam, et neljast tippametitesse kandideerijast on vähemalt kahel esinenud eluohtlikud tervisehädad, mis võivad korduda. Ajaleht on palunud korduvalt terviseteemalisi intervjuusid kandidaatide ja nende arstidega, kuid kõik on sellest ära öelnud.
Teemaks on küll olnud see, et 72-aastane John McCain oleks presidendiks saades vanim ametisse vannutatu, kuid ühtlasi oleks ta ka esimene vähiravi läbinud USA president. Armid tema vasakul põsel on ulatusliku operatsiooni tagajärg, millega 2000. aastal eemaldati pahaloomuline melanoom. Barack Obama asepresidendikandidaadil, 65-aastasel Joseph Bidenil aga opereeriti 1988. aastal kiirkorras ajuarteris olnud aneurüsm, millele järgnes veel teine samalaadne lõikus.
Võimalikult tõsiseim ongi McCaini seisund, kusjuures mitte niivõrd seetõttu, et tal on raskusi käte tõstmisega ja tema kõnnak on kohati õige kummaline. Need on Vietnami sõjas saadud vigastuste ja sõjavangistuses üle elatud piinamiste tagajärg. Selles osas võib ta tulevikus vajada näiteks mõne liigese proteesi.
1500 lehekülge andmeid
Mis puutub aga sõduritel – eriti veel sõjavangidel – ilmneda võivatesse mentaalsetesse probleemidesse, siis on arstid kinnitanud, et tema vaimse tervisega on kõik korras.
McCain on siiski lubanud oma terviseandmetele suuremat ligipääsu kui teised kandidaadid. Esimene kord presidendiks pürgides aastail 1999–2000 lasi ta valitud ajakirjanikel lugeda, mitte aga mingilgi moel salvestada, umbes 1500 lehekülge ülevaateid talle tehtud meditsiiniliste uuringute ja ravi kohta. Samalaadne asi toimus ka tänavu, kuid NYT ajakirjanikule võimalust ei antud.
Suurimaks probleemiks on McCainil melanoomid ehk ohtlikku tüüpi nahavähk. Esimene melanoom eemaldati tema vasakult õlalt 1993. aastal. 2000. aastal avastati veel kaks melanoomi – vasakul käel olev hinnati väheriskantseks, vasakul oimukohal asuv aga ohtlikuks. Järgnes operatsioon, mis haaras näo- ja kaelapiirkonda ja millega eemaldati ka enam kui 30 lümfisõlme. Patoloogid tunnistasid need vähivabaks. Neljas melanoom avastati nina vasakul poolel 2002. aastal, see hinnati väheohtlikuks.
Melanoomide taastumise risk on kõige suurem mõne aasta jooksul pärast eemaldamist. McCaini vanus, sugu ja melanoomi esinemine näopiirkonnas suurendavad riski.
Ülejäänud kandidaadid, Obama ja Sarah Palin on nooremad ning ilmselt juba seetõttu parema tervise juures, kuid nende meditsiinilisest eluloost on see-eest ka vähem teada. McCaini 44-aastane asepresidendikandidaat Sarah Palin pole NYT andmeil enda kohta mingit meditsiinilist infot avaldanud.
Vähegi tervislikku seisundit puudutavalt viitas ajaleht vaid viienda lapse sünnitamisele aprillis. Sarah Palin on rääkinud, et veed tulid tal ära ühel konverentsil Dallases. Ta jõudis siiski lennata Anchorage’i, kus sünnitas mõni tund pärast maandumist poja.
Obama hädas suitsetamisega
•• 47-aastane Obama väljastas mais oma ihuarsti ühe lehekülje pikkuse dateerimata kirja, milles tema tervislik seisund tunnistatakse „suurepäraseks”. Obama kampaaniameeskond avaldas ka standardsete meditsiinitestide tulemused, sh elektrokardiogrammid. Näidud olid normis.
•• Obama ainsaks teadaolevaks märkimisväärseks meditsiiniliseks probleemiks nimetas NYT seda, et tal on (olnud) raskusi suitsetamisest loobumisega.
•• Samas pole teada, kui kõva suitsumees ta on (olnud). Suitsetama hakkas Obama 20 aastat tagasi, püüdis korduvalt seda lõpetada, on kasutanud abivahendina Nicorette’i nätsu ning enda sõnul lõpetanud suitsetamise mullu presidendikampaaniat alustades. Ta on aga ka tunnistanud, et on „luninud” pärast seda sigarette.
