----

Rünnak sai saatuslikuks kahele ohvrile ja vigastas 19 inimest. Hämmastas see aga miljoneid, teiste seas ka Hispaania valitsust ning ETA poliitiliseks käeks nimetatavat Batasunat.

Vaid 24 tundi varem oli peaminister José Luis Rodriguez Zapatero ETA-st rääkides optimistlikult hõisanud, et “praegune olukord on parem kui viie aasta tagune ning aasta pärast on veel paremini kui praegu”.

Oma teadmatust ja täieliku autsaideri seisust demonstreeris ka kohe pärast plahvatust ajakirjanike ette astunud Batasuna liider, senini üheks läbirääkimiste vahendajaks peetud Arnaldo Otegi, kes arvas jäärapäiselt, et rahuprotsess jätkub plahvatusele vaatamata endiselt. Hispaania siseministri Alfredo Perez Rubalcaba sõnad aga ei jäta kahtlustele ruumi: “ETA purustas rahuprotsessi, tegi sellele otsa peale, lõpetas selle. Rahuprotsess baseerub eeldusel, et ETA näitab vaieldamatut tahet vägivallast loobuda. Seda tahet pole ja seega pole ka rahuprotsessi.”

Tuleb välja, et uudised rahuprotsessi delikaatsest seisust ja külmutatud olekust polnudki valed.

Mis aga veel hullem, keegi ei uskunud isegi ETA tegusid. Näiteks toimus Prantsusmaal oktoobris ETA korraldatud suure koguse tulirelvade ja padrunite vargus. Alles jõululaupäeva eel avastati Baskimaal kaks hiljuti ehitatud  lõhkeainepunkrit, mille omanikuks olid samuti baski terroristid. Rääkimata pidevast tänavavõitlusest, ETA aina radikaalsemateks muutunud avaldustest, sagenenud väljapressimistest nn revolutsioonimaksu sissenõudmiseks jne. Valitsus teatas samal ajal korduvalt, et ärgu me muretsegu, sest neil “on andmeid ETA soovist protsessi jätkata” ja tegu on väikeste vahejuhtumitega. Nüüd tuleb välja, et ETA valetas valitsusele või valetasid vahendajad.

Järjekordse Hispaania valitsuse järjekordne viga oli usk, et kõik osapooled järgivad heauskselt samu reegleid ja tegu on aumeeste mänguga. ETA pole aga demokraatlikul kombel dialoogi pidanud 40 aastat. Miks peaksid nad nüüd teisiti toimima?

Valitsuse lihtsameelsus

Läinud aasta eelviimase päeva sündmuste ainukeseks tõsiseks kaotajaks (peale kahe kadunud ecuadorlase perekonna) on Zapatero. Ka seda oskas ETA kindlasti ette näha. Spontaansetel meeleavaldustel Hispaania linnades jäid suurima solvangulaviini alla peaminister ja tema poliitika, sama kordus ka ajaleheveergudel.

Siiamaani valitsusjuhi põhiargumendiks olnud lause “ETA pole kolm ja pool aastat tapnud” jäi samuti igaveseks terminali rusude vahele.

Hirm on Hispaanias tagasi. Pettumus ja lootusetus samuti. Üheksa kuud tagasi õnnepisarate ja eufooriaga alanud “alatine vaherahu” on kirjutatud riigi ajalukku uue läbikukkumisena. “Terroristidega läbirääkimisi ei peeta, vaid nad võidetakse õigusriigi vahenditega,” on tüütuseni korranud suurim opositsioonipartei, kellega Zapatero sel teemal ühist keelt ei leidnudki. Samas oli seda 40 aastat tehtud, aga rahu pole ikka. Seega oli vaja midagi muuta ja Zapatero ilmselt tõesti uskus, et Baskimaa probleem on küpseks dialoogiks valmis. Ta eksis, nagu paljud enne teda.

Rahuvahendaja tekitas segadust

•• Võimalik, et läbirääkimiste kontaktisikud ei olnudki tegelikult kontaktisikud. Ülemkohtu poolt tagaotsitava, kuid “muidu rahumehe” Jose Antonio Urrutikoetxea Bengoetxea, kes algul oli ETA-poolne dialoogipidaja, tagandasid organisatsiooni juhid juba augustis, sest mees polnud valitsusega piisavalt resoluutne ning tema töö oli tulemustevaene.

•• Hispaania valitsus aga ei teadnud sellest enne mitme kuu möödumist midagi, sest baski äärmuslased ei teavitanud neid sellest. Valitsus arvas, et no news is good news, ning jätkas optimismi külvamist.

•• Samamoodi ei teatanud ETA vastupidiselt varem tavaks olnule nüüd, enne 30. detsembri plahvatust, rahuprotsessi lõpetamisest.