Kes juhib Vene täitevvõimu? Putin Ivanovi või Medvedev Surkovi abiga?
Skisofreenilisus, mis Putini-Medvedevi tandemiga Venemaa poliitikas juba neli aastat tagasi tekkis, võtab veelgi enam hoogu. Presidendil on oma administratsioon Sergei Ivanovi juhtimisel, Medvedevil peaministrina on nüüd oma ministrite kabinet, kuid selle kõrval ka mingi nn avatud valitsus. Ja valitsusaparaati juhib tema selja taga veel Vladislav Surkov.
Nezavissimaja Gazeta nimetabki seda Kremli erikontrolliks, kus varasemad Putini lähikondlased kolivad valitsuskabinettidest presidendilossi ja hakkavad nüüd presidendi nõunikena tegelikult uusi valitsusliikmeid kureerima. Kommunistide juht Gennadi Zjuganov on öelnud, et tema arvates hakkab Medvedevi kabinet vaid dubleerima tegeliku otsustaja ehk Ivanovikabineti tööd. Zjuganovi arvates juhib veel kolmandatki (ehk seda nn avatud) valitsust keegi miljardär Mihhail Abõzov.
Võimuvertikaal, mis varem koondus ainult Putini ümber, on kolinud sammukese kõrgemale, allapoole on aga tekkinud omamoodi Medvedevi-vertikaal, kuigi ka selle keskne jõud on ikkagi traditsiooniline Putini-mees Vladislav Surkov.
Surkovi varasemast mänguasjast ehk liikumisest Naši tahetakse ilmselgelt juba lahti saada, aga endiselt on Surkov justkui ühenduslüli Putini kabineti ja Medvedevi kabineti vahel.
Ka „Eesti mees Kremlis” Anton Vaino pidi uue koha leidma, sest Surkovi mõju vajas suurendamist ja asepeaministrina võttis ta enda juhtida kogu valitsusaparaadi. Vaino jõudis seega Venemaa valitsusaparaadi juht olla vähem kui viis kuud, nüüd saab ta endale uue sooja koha presidendi administratsiooni ülema asetäitjana.
Isikuid, keda mullu oli võimalik nimetada Putini võimuvertikaali teravaimaks tipuks, on valitsusse alles jäänud vaid kaks: Medvedev peaministri ja Anatoli Serdjukov kaitseministrina. Uus või veelgi soojem koht tuli leida teiste hulgas ka ekspeaminister Viktor Zubkovile ja asepeaminister Igor Setšinile (Putini Peterburi-sõbrad), transpordiminister Igor Levitinile ja sideminister Igor Šegolevile (endised KGB-lased) ning haridusminister Andrei Fursenkole (Putini suvilanaaber kooperatiivist Ozero).
Levitin, Šegolev ja Fursenko on nüüd presidendi abid või nõunikud, nagu ka senised tervishoiuminister Tatjana Golikova, majandusminister Elvira Nabiullina ja keskkonnaminister Igor Trutnev. Presidendi administratsioon on küll tohutu suur ja seal võib üks tavaline nõunik päris ära kaduda, aga tegelikele otsustele ollakse lähemal. Umbes nii nagu omal ajal NLKP keskkomitees.
Zubkov vangerdati välja
Kui keegi kannatada sai, oli see ekspeaminister (2007–2008) Viktor Zubkov, kes juhtis 7.–8. maini veel ka peaministri kohusetäitjana valitsust, aga jäi Medvedevi kabinetist välja. Gazprom lubab talle kui oma direktorite nõukogu juhile maksta lohutuseks 22 miljonit rubla. Senine asepeaminister Igor Setšin kolib aga tagasi Rosnefti juhiks.
Kui seni oli esimesi asepeaministreid kaks (Zubkov ja Igor Šuvalov), siis nüüd jäi alles vaid Šuvalov, ainus minister, kes on omal ajal (2000–2003) kuulunud ka praeguse opositsioonijuhi Kasjanovi valitsusse.
Venemaa jõuametkonnad ei vangu. Riikliku julgeolekunõukogu eesotsas jätkab tööd Nikolai Patrušev, kelle abiks saab senine siseminister Rašid Nurgalijev. Siseministriks kolis nüüd aga Moskva politseiülem Vladimir Kolokoltsev. Kui viimastel kuudel võttiski kaitsevaldkonna teemadel rohkem sõna asepeaminister Dmitri Rogozin, jäi kaitseministriks siiski Serdjukov. Välispoliitika läänevastane retoorika ilmselt ei kahane, välisministriks jääb Sergei Lavrov ja kahtlemata jätkab NATO-vastast kärkimist valitsusest ka Rogozin.
VALITSEMINE
Avatusele jääb vähe ruumi
Medvedevi lähikondlastest teeb karjääri uus asepeaminister Arkadi Dvorkovitš. Ja siis on veel nn avatud valitsus ehitusettevõtja Mihhail Abõzovi juhtimisel, kes arvati ministrina ka ametliku valitsuse koosseisu.
Tõeline pesamuna on 29-aastane sideminister Nikolai Nikiforov.
Naisi tuleb tikutulega otsida. Neid on 29 ministrist vaid kaks: asepeaminister Olga Golodets ja tervishoiuminister Veronika Skvortsova. Putini valitsuses oli kolm naist.
