Kesk-Euroopasse ja Portugali laienenud ETA tapab jälle
Öösel kell kolm plahvatas Legutio tsiviilpolitsei peakorteri ette pargitud furgoonauto. Tol hetkel töötas majas umbes 40 inimest, keda ei saanud evakueerida, sest seekord ei teatanud baski iseseisvuslaste rühmitus ETA rünnakust ette ei ametivõimudele ega oma häälekandjale Gara.
300 kilo lõhkematerjali tappis 41-aastase J. M. Piñuel Villalóni ning haavas kaht nais- ja kaht meespolitseinikku, kellest üks lamab haigla intensiivraviosakonnas. Terroristid põgenesid sündmuskohalt märtsis ärandatud autoga, mille nad jätsid hiljem maha. Sõidukist leiti ka lõhkekeha, mis oli mõeldud nende jälgi ajavatele politseinikele, kuid see õnneks ei plahvatanud. Tegemist oli neljanda ETA rünnakuga sel kuul.
Puhkepäeval pomme panema
Värske infona rühmituse strateegia kohta on ajakirjandusse lekkinud teave sellest, et ETA reservbaasid asuvad nüüd uutes riikides, kus politsei surve on tunduvalt väiksem kui Hispaanias või Prantsusmaal. Silmas peetakse Portugali ja Venezuelat, aga ka Saksamaad ja Poolat.
Terrorismi vastu võitleva politseiameti teatel on ETA reservbaasidega seotud umbes 200 inimest: nende seas on nii “vanu tegijaid”, kelle ülesandeks on “väljaõpe ja nõu andmine”, kui ka noori, kes on tulnud nn kale borroka maailmast ehk tänavavõitlusest. Politsei sõnul lõpetab terrorirühmas umbes 30 protsenti tänavavõitlusega alustanud noortest.
Reservbaasid moodustavad nn kolmanda ETA liini. Teise liini kuuluvad sadakond terroristi, kes ootavad tegutsemiseks vaid käsku. Kuid kõige rohkem paneb ametivõime muretsema nn esimene liin, mille moodustavad paarkümmend praegu aktiivset terroristi, kes on suutnud Baskimaal ja Navarras organiseerida kolme kuni viie komandoga võrgustiku.
Komandode koosseis teeb aga nende avastamise ja elimineerimise raskeks: iga komando liidriks on üks või kaks “vana tegijat”, kelle käsutada on umbes neli-viis nn seaduslikku terroristi ehk need, kelle kohta pole politseil toimikut, kelle nime ja nägu ei teata.
Need inimesed elavad nädala sees täiesti tavalist elu, tegelevad oma päevatööga või on üliõpilased. Politsei sõnul on just seetõttu viimase aja rünnakud toimunud peamiselt nädalavahetusel või pühade eelõhtul, kui “tavaeluga terroristidel” on tööst või õpingutest vaba päev.
