Detsembri algul Venemaa presidendile Vladimir Putinile saadetud kirjas soovitab LuĻkov ehitada 2550 km pikkune kanal Obi jõest Araali mere piirkonda. Lužkovi sõnul on Obi jõevee pööramist praegu palju rohkem vaja kui nõukogude ajal, mil Kesk-Aasia ökoloogiliselt veel üsna heal järjel oli.

Mõistusevastane plaan. Venemaa ökoloogid suhtuvad Lužkovi avaldusse ülimalt umbusklikult.

Keskkonnakaitsjad väidavad, et Obi voolusuuna muutmine hävitab Siberi hapra ökosüsteemi ning ainult halvendab Kesk-Aasia veeprobleeme. Kodanikeühenduse ökopoliitika keskuse presidendi Aleksei Jablokovi sõnul on idee Obi pööramisest täiesti mõistusevastane. “Keegi ei tea, mida Obi pööramine tegelikult kaasa tooks,” väidab Jablokov. Tema kinnitusel võib Obi pööramine tuua kaasa ettearvamatuid muutusi Siberi kliimas ning hävitada kalavarud, mis on paljude väikeste metsarahvaste peamiseks elatusallikaks.

Jablokovi sõnul on kanali ehitamine samuti üliohtlik, sest ühegi kanali kaldad pole piisavalt veekindlad ning suur osa kanalit pidi transporditavast veest valgub lihtsalt minema. Tõenäoliselt äravoolavast veest aga piisaks täiesti Lääne-Siberi soostumiseks. Jablokovi sõnul oleks sellise hiigelsoo teke katastroof.

Siberi jõgede pööramist on ka nõukogude ajal mitmel korral ette pandud. Viimati võttis voolusuuna muutmise projekti 1986. aastal kavast maha tollane riigipea Mihhail Gorbatšov. Põhjuseks Gorbatšovi igati põhjendatud mure Siberi keskkonna saatuse pärast.

Lužkov loodab Obi pööramisega tuua värsket vett Kasahstani ja Usbekistani ning edaspidi isegi Türkmenistani ja Afganistani. Lužkovi sõnul muutub magevesi ühel päeval samasuguseks kauplemisobjektiks nagu praegu nafta. Siis saaks Venemaa teenida hiigelkasumeid vee müügiga Kesk-Aasia riikidele. Lužkov peab vajalikuks rahvusvahelise konsortsiumi loomist kanaliehituseks.

Kesk-Aasiat vee sissevedu ei päästa. Venemaa ökoloogide hinnangul oleks sellise projekti elluviimine lihtlabane raiskamine. Keskkonnakaitsjate kinnitusel ei päästa Kesk-Aasiat vee sissevedamine mujalt, vaid ainult tõhusamate ja keskkonnasõbralikumate niisutustehnikate rakendamine. Kaks Kesk-Aasia jõge Amudarja ja Sõrdarja on agara niisutustegevuse tagajärjel peaaegu kuivaks jäänud. Veerežiimi rikkumine on ka Araali merest alles jätnud vaid poole. Teisel poolel laiutab saasteaineist kubisev kõrb.

Venemaa Teaduste Akadeemia Geograafiainstituudi esindaja Nikita Glazovski sõnul on Kesk-Aasia ökoloogilise olukorra parandamiseks vaja tõepoolest midagi kiiresti ette võtta. See ei tohi aga olla jõgede pööramine, vaid pigem seiresüsteemi loomine, millega jälgitaks niisutusvee tõhusat kasutust.