Kahekordse kõrgharidusega, tänapäeva Venemaa tüüpiline keskklassi esindaja Tširikova on viimase paari aasta üks kõige tuntumaid kodanikuaktiviste Venemaal. Ta juhib liikumist, mis võitleb selle eest, et Moskva-Peterburi kiirteed ei ehitataks läbi Moskva eeslinna Himki metsa. Keskkonnakaitsjad ei ole vastu kiirteele, kuid neile ei meeldi selleks metsa hävitamine, lisaks süüdistavad nad kohalikku linnavõimu korruptiivsetes huvides.

Sellest õblukesest ettevõtjast on saanud Venemaal sümbol nende jaoks, kes peavad võimu-esindajate ja rahameestega lootusetut võitlust. Ühtlasi on Himki linna ja Šeremetjevo lennujaama vahele jääva metsa kaitsjatega juhtunu väga hea näide selle kohta, mis saab tänapäeva Venemaal nendest, kes lähevad teadlikult teravasse konflikti kohaliku võimu ja mõjuka äriringkonnaga.

Nimelt käib selline konflikt väga tugevasti tervise peale. Venemaal on selgelt näha trendi, et „ebamugavaid” inimesi enam ei tapeta, vaid neile antakse lihtsalt kõvasti peksa või tekitatakse muid suuri ebameeldivusi. Tapmine tähendaks võrreldes vaeseomaks peksmisega liiga suurt meedia tähelepanu.

Rünne eraelule

Tširikova käib kepiga sellepärast, et mai keskel jäi ta järjekordset metsalangetustraktorit takistades puu alla ja vigastas pahkluud. See võiks keskkonnakaitsja jaoks isegi olla tööõnnetus, aga hullem on see, et Himki metsa telklaagri püsti pannud „ökoloogidele” on tunginud juba kaks nädalat päevast päeva avalikult kallale politsei, tee-ehitaja palgatud turvafirma töötajad ning tundmatud tumedates riietes ja poksivõtteid hästi tundvad noormehed. Venemaa värskelt miilitsast ümber nimetatud politsei tuleb küll iga turvameeste kallaletungi puhul viisakalt kohale, aga laiutab vaid käsi.

„Kolm meist on saanud pea-ajupõrutuse, kahel mehel löödi nina puruks, ühel lõug, kaks inimest on saanud jalavigastuse, füüsiliselt on rünnatud ka kahte ajakirjanikku,” loetleb Tširikova Eesti Päevalehele oma kaaslaste vigastusi. Tširikovat ennast on vähemalt kolm korda kahe nädala jooksul politseisse viidud. Varem on teda üritatud autoga alla ajada.

Politsei on tunginud ka tema eraellu ja äritegevusse. Aasta algul ähvardasid ametnikud talt ära võtta kaks väikest last, keda ta anonüümsete naabrite avalduse väitel näljutavat ja üldse halvasti kohtlevat. Selle väljamõeldise pareerimiseks läks vaja Venemaa lasteombudsmani, tuntud advokaadi Pavel Astahhovi sekkumist.

Paralleelselt algasid rünnakud Tširikova ja tema abikaasa ühise äri vastu. Inseneriteenuseid pakkuvasse firmasse saabusid kõikvõimalikud kontrollijad ning firma kliente hakkas politsei ülekuulamisele kutsuma, misjärel osa loobus nende teenustest. Kahju hindas Tširikova talvel üle miljonile rublale (üle 25 000 eurole).

Siiski on Tširikoval veel hästi läinud võrreldes tema võitluskaaslaste Mihhail Beketovi ja Konstantin Fetissoviga. Teravalt kohaliku võimu vastase Himki Pravda peatoimetajal Beketovil lasti 2008. aastal kõigepealt auto õhku ja seejärel peksid tundmatud ta enda koduhoovis vigaseks. Poolteist aastat haiglates veetnud mehel amputeeriti jalg ja kolm vasaku käe sõrme, ta liigub ratastoolis ning suudab vaevu rääkida. Fetissov peksti vaeseomaks eelmisel sügisel ja ta vajab endiselt haiglaravi.

„Kui ma nendele kallaletungidele mõtleksin, siis ma ei julgeks midagi teha,” ütleb neljandat aastat Himki metsa kaitsmist juhtiv Tširikova. „Ma olen tegelikult väga kartlik naine.”

Paljuski tänu Tširikova visadusele ja osavale avalikkusega suhtlemisele peatas Venemaa president Dmitri Medvedev mullu suvel Moskva-Peterburi kiirtee ehitamise ettevalmistustööd Himkis ja käskis korraldada täiendavad ühiskondlikud arutelud. Aasta lõpus otsustas valitsuskomisjon aga jätkata ehitust, praakides välja üksteist alternatiivset marsruuti. Kui tänavu kevadel alustati metsalangetust, asusid keskkonnakaitsjad aktiivselt seda takistama.

Võitlevad lõpuni

Teatud edu on Tširikova riigi-võimu vastu võideldes siiski saavutanud, sest keskkonnakaitsjate protestist tüdinenud Venemaa maanteeamet Avtodor on nõustunud arutama, kas kiirtee rajamisel õnnestuks säilitada vähemalt Himki metsa vana tammikut.

Tänapäeva Venemaal üsna haruldast edu protestimisel riigivõimuga – mis üldjuhul põhi-mõtteliselt ignoreerib nõudmisi, mida esitatakse protestivormis – põhjendab Tširikova pideva tööga selle nimel. „Ma olen nelja aastaga õppinud, et sa pead olema oma nõudmistes ja tegevuses süsteemne ja mitte alla andma, siis on ka võimudega suhtlemisel tulemust,” räägib ta.

Tširikova ei oska ette kujutada, kuidas võitlus Himki metsa pärast lõppeda võib. Ta jätab otseselt vastamata väitele, et riik ehitab ju nagunii kiirtee läbi Himki metsa valmis. „Kui me ei suuda kaitsta seda väikest maatükki meie kodumaast, kus kunagi peatati vaenlane Moskva all, siis mida me üldse suudame?” küsib ta, viidates sellele, et 1941. aasta lõpus peatati just Himki juures Saksa vägede pealetung Moskvale.

Igatahes lubab ta oma võitluskaaslastega telkida Himki metsas ja kaitsta puid „lõpuni”. „Ma jään sinna, kuni mind jalad ees sealt ära ei viida,” kinnitab Jevgenia Tširikova. Samamoodi on lubanud minna lõpuni ja ehitada Himki metsas tee valmis Venemaa maanteeamet Avtodor.

Tee-ehitajate seas Andrei Filatov

•• Praeguse ülekoormatud, kitsa ja ohtliku Moskva-Peterburi tee asemele on uut kiirteed kavandatud juba aastaid.

•• Plaanide järgi peaks kiirtee esimene, 43-kilomeetrine lõik, mis läheb ka läbi Himki metsa, valmis saama 2015. aastal. Selle lõigu sisse kuulub ka koguni kümnerajaline väljasõit Moskvast. Kokku 864-kilomeetrine kiirtee on plaanitud täielikult valmis ehitada 2018. või 2019. aastaks.

•• Tee esimest, tasulist lõiku hakkab kontsessiooni alusel ehitama konsortsium, millest pool on tuntud Prantsuse teedeehitus- ja insenerifirma Vinci omaduses ning teine pool Vene ärimeeste rühma käes, kuhu kuuluvad N-Transi grupp ja Arkadi Rotenbergi firmad.

•• Rotenbergi peetakse Venemaa rahvuslikule liidrile Vladimir Putinile lähedaseks ärimeheks. Ta käis nooruses koos Putiniga judotrennis ja on peadirektor Peterburi judoklubis, mille aupresident on samuti Putin. Rotenbergi firmad on ühed suuremad Gaz-promi alltöövõtjad.

•• N-Transi grupp on huvitav selle poolest, et selle tegevjuht ja üks omanikke on Eestiski hästi tuntud Andrei Filatov. 2006. aastal taotles tollane majandusminister Edgar Savisaar N-Transi eellase Severstaltransi grupi peadirektorina töötanud Filatovile eriliste teenete eest Eesti kodakondsust. Seda Filatov siiski ei saanud. Mitteametlik põhjus oli see, et ta toetas Eesti riigile vaenulikuks peetava ja ajaloofakte moonutava filmi „Eesti – ajaloo risttee” tootmist.

•• Rotenberg ja Filatov kuuluvad ajakirja Forbes väitel Venemaa saja rikkaima inimese hulka.