30.04.2012, 00:30
Keskpankuri uus võlusõna: majanduskasv
Euroala liidritele anti mängimiseks uus loosung – riigid peaksid otsima ravimeid, millega majandus jälle kasvama saada.
FOTO:
Võlakriisist ja kärpekavadest rääkimine on maailma juba ära tüüdanud. Nüüd tahab Euroopa jälle kasvama hakata. Kuid faktiks on hoopis teistkordne majanduslangus paljudes riikides, kellest võiks uus tõus alguse saada. Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi eelmise nädala ettepanek, et euroala fiskaalpakti kõrvale oleks siiski ka uut kasvupakti vaja, oli nagu torge herilasepessa. Ettepanek paistis esimesel pilgul lausa päästerõngana. Saksamaa kantsler Angela Merkel kiitis selle kohe heaks. „Majanduskasv ongi vastuseks,” juubeldas Euroopa Komisjoni juht José Manuel Barroso. „Kasv on suurim prioriteet,” kajas vastu ülemkogu president Herman van Rompuy. Euroopa siseturu volinik Michel Barnier lubas 12 ettepanekut lauale panna hiljemalt septembris. Keegi ei saa ju väita, et majanduskasv oleks halb. Euroala on juba kokku pannud triljonieurose laenukohvri enese jalul hoidmiseks, Euroopa Keskpank on teise triljoni süstinud otse pangandusse. Ja sellest ilmselgelt ei piisa. Riigid, kellel on oma eelarve tasakaalustamisega tõsiseid raskusi, leidsid Draghi sõnadest võimaluse alustada hoopis kaitselahingut peamiselt Saksamaa ja Brüsseli nõutavate kriisikavade vastu. „Härra Draghi tahab kasvu. Ka mina tahan seda. Kuid Draghi ei ütle mulle, et kasvuks oleks vaja suurendada avalikke kulutusi ja riigipalgaliste arvu. Keegi ei mõtle nii, keegi ei tee nii,” vastas Prantsuse president Nicolas Sarkozy. Prantsuse sotsialistide presidendikandidaat François Hollande ründas Draghit hoopis teiselt tiivalt: Euroopa Keskpanga juhi ideed lisaks turule üksnes rohkem „konkurentsi, liberaliseerimist ja privatiseerimist” ja see olevat Hollande’i arvates kurjast. Majanduskasvu soodustamiseks oleks just vaja leida uusi ressursse, kas siis riiklike kulutustena või erasektori tarbimisvõime parandamisena. Isikuna, kelle käes on kogu euroala rahapressid, nõuab Draghi raha juurde trükkimise asemel struktuurseid reforme majanduses, sest senisel kursil jätkata pole võimalik. Lihtsalt veelgi suuremate laenukohvrite kokkukuhjamine pole õige tee.