Kevad toob Venemaale reformisoovitusi
Mõjukad Venemaa uurimiskeskused on avaldanud mitu tulevikustsenaariumi, mis kutsuvad üles tegema riigis ulatuslikke poliitilisi ja majandusreforme.
Kui otsa tegi märtsi keskel lahti Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kaasabil asutatud tänapäevase arengu instituut, siis see ei üllatanud. Igor Jürgensi juhitav instituut on tuntud oma liberaalsete vaadete poolest. Rohkem avalikku tähelepanu hakkasid Venemaa lähituleviku stsenaariumid pälvima siis, kui üsna Jürgensi instituudi vaimus arusaamu hakkasid esitama mõttekojad, mida on üldiselt peetud lähedasteks Venemaa rahvuslikule liidrile ja praegusele peaministrile Vladimir Putinile ning võimuparteile Ühtne Venemaa.
Venemaa võib juba lähiaastatel muutuda sarnaseks tänapäeva Ukraina või 1980-ndate lõpu Nõukogude Liiduga, kus teravad majandusprobleemid kasvasid üle rahva usaldamatuseks poliitilise juhtkonna vastu. Venemaad ähvardavad tõsised vapustused, kui ei toimu olulisi poliitilisi ümberkorraldusi ega ilmu uusi juhtkujusid, kes arvestaksid kasvava keskklassi huvisid. Ja isegi kui neid vapustusi õnnestub vältida, ei lase vananenud poliitiline süsteem ikkagi majandusel kasvada vähemalt neli-viis protsenti aastas.
Selline ennustus ei kõlanud sel nädalal mõne tavapärase liberaalse opositsionääri suust, vaid arengustsenaariumi esitas Moskva strateegiliste uuringute keskus (SUK). Tegemist on Venemaa poliitilise süsteemi insider’itega. Isegi Venemaa tuntud majandusleht Vedomosti toonitas eilses juhtkirjas SUK-i analüüsi olulisust.
SUK töötas 1999. aasta lõpus välja tollal esimest korda peaministrina töötanud Putini majandusprogrammi, mis hiljem sai Venemaa pikaaegse majandusministri German Grefi nime järgi tuntuks „Grefi plaanina”.
Sel nädalal esitles Vene valitsuse enda loodud eksperdirühm, mida juhivad tuntud majandusteadlased Vladimir Mau ja Jaroslav Kuzminov, Putinile esialgseid soovitusi „Strateegia 2020”. Üks nende põhisõnumeid oli, et järgmise aasta presidendivalimistega algab Venemaal uus poliitiline tsükkel ning tuleb teha kõik selleks, et tõmmata Venemaa välja „institutsionaalsest ja korruptiivsest lõksust”.
Rikaste ja vaeste vahel
Peamiselt majandusreformidele keskendunud teadlaste väitel on Venemaa areng jäänud toppama rikaste ja vaeste riikide vahele. Venemaa majanduse konkurentsivõime on vähenenud, institutsiooniline areng ja ärikeskkonna kvaliteet taandarenenud. Seejuures ei saa halvast ärikeskkonnast tingitud kaotusi enam kompenseerida odava tööjõuga, nendivad teadlased.
Venemaal on jämedalt võttes kolm valikut: praeguse poliitilise olukorra säilitamine, veelgi suurem tsentraliseerimine või reaalne demokratiseerimine kuberneride otsevalimiste, mitmeparteilisuse ja vaba ajakirjandusega. Viimane variant varjab endas aga suurt riski, sest see tähendaks populistide ja natsionalistide võimuletulekut.
Sellise analüüsi said viimased kümme aastat Venemaal võimul olnud partei Ühtse Venemaa duumaliikmed eelmisel nädalal regioonide arengu instituudilt, mida juhib Kremli juures tegutseva ühiskondliku palati alakomisjoni juht Viktor Glazõtšev.
Ta pakkus Venemaale „pehme demokraatia” teed: demokratiseerimine ja ühiskonna juhtimise detsentraliseerimine peaks toimuma piiratud kujul.
Kriitiliste analüüside taustaks on Medvedevi ja Putini populaarsusreitingu langemine. Üldiselt kõige usaldusväärsemaks peetava uuringufirma Levada-keskuse andmeil kiidab president Medvedevi tegevuse heaks 66 protsenti küsitletuid. See on kõige väiksem toetus alates Medvedevi presidendiks saamisest 2008. aastal. Putini toetus-protsent oli märtsis 69, mis on viimase kuue aasta väikseim. Aasta tagasi toetas Medvedvit 75 ja Putinit 78 protsenti küsitletuid.
Politoloog Dmitri Badovski sõnul ei saa siiski rääkida tandemi populaarsuse varisemisest, sest toetus on endiselt väga suur ja ühegi teise Vene poliitiku populaarsus pole samal ajal tõusnud. Olukord pole põhimõtteliselt selles mõttes mingil moel muutunud, lisas Badovski.
Minister uut paremparteid juhtima
•• Venemaa sisepoliitikasse oodatakse olulist muutust, üha rohkem räägitakse ühe kõrge valitsusametniku asumisest parempoolse partei etteotsa.
•• Midagi on õhus, sest isegi peaminister Vladimir Putin tundis kohtumisel Venemaa poliitilise „kauamängiva” Vladimir Žirinovskiga huvi tema arvamuse vastu, kas paar aastat tagasi Kremli osalusel loodud, aga seni vegeteerinud parteil Parem Asi (Pravoje Delo) oleks uue liidriga võimalik pääseda detsembris valitavasse Venemaa uude duumasse.
•• Kõige tõenäolisem Parema Asja juhi kandidaat on Vene ajakirjanduse andmeil asepeaminister ja üks Vene valitsuse majanduspoliitika juhte Igor Šuvalov. Teiseks kandidaadiks nimetatakse rahandusminister Aleksei Kudrini.
•• Väga hea poliitilise vaistu poolest tuntud Žirinovski vastas Putinile, et Parem Asi koguks maksimaalselt neli-viis protsenti hääli.
•• „Kogu nende valijaskond on umbes kümme miljonit inimest, kes istuvad välismaal,” ironiseeris Žirinovski.
