Kiievis oranž ajaarvamine, Donbassis nõukogude aeg

Kolmapäeval kõlas Kiievis Iseseisvuse väljakul Krešatikul riigihümn, sajad tuhanded inimesed laulsid kaasa. 17 päeva kestnud oranž revolutsioon oli lõppenud.

Eile hommikul Krešatikul ringi jalutades polnud telklinnaku kokkutõmbumisest jälgegi. Elu toimus seal nagu revolutsiooni argipäevadel. Lvivi ja Hersoni noortega rääkides teatasid nad üksmeelselt, et jäävad telklaagrisse valvesse kuni 26. detsembri kordusvalimisteni.

OranĻi revolutsiooni viimase päeva õhtul võttis suurelt lavalt sündmused kokku presidendikandidaat Viktor Juštšenko. “Selle 17 päevaga muutusime Euroopa rahvaks. Iseseisvuse väljak muutus oranži revolutsiooni südameks,” tõdes opositsiooniliider. Juštšenko teatas, et opositsioon saavutas peaaegu kõigi meeleavaldajate nõudmiste täitmise.

Opositsiooni presidendikandidaat kutsus rahvast üles oma energia tema valimiskampaania edendamiseks rakendama. Telklinnak peab aga tema sõnul kuni 26. detsembrini alles jääma. Ta lubas, et iga päev hakatakse Iseseisvuse väljaku suurelt lavalt teavitama inimesi valimiskampaania käigust.

Peaministri ametist puhkusele läinud Viktor Janukovitš alustas samuti kolmapäeval oma valimiskampaaniat, kus mujal kui oma koduoblastis Donetskis. Kõik oli kuidagi tuttav ajast, kui maailmas oli impeerium nimega Nõukogude Liit. Kohtumised oblasti võimueliidiga ja tööstusjuhtidega, seejärel kaevanduse külastamine. Ainult et endiste aegade asemel ei pööranud telekanalid sellele tähelepanu, kandes üle hoopis oranži revolutsiooni lõpuakorde Iseseisvuse väljakult.

Janukovitši sõnul toimub Ukrainas aeglane riigipööre, kõik otsused võetakse vastu jõu survel. Janukovitš mängib kannatanut, keda võim kiusab ja väidab, et nüüd on hoopis tema opositsioonikandidaat. See kõik on muidugi lapsik ja naljakas, aga Ida- ja Lõuna-Ukraina oblastites on paljud inimesed valmis uskuma Janukovitši mis tahes luulusid.

Müüt Donbassi jõukusest

Eriti kehtib see muidugi Donetski ja Luganski oblasti, Donbassi kohta. Sealsed võimud mängivad müütidega. Üheks selliseks on väide, et Donbass annab kuni 80 protsenti Ukraina rahvuslikust koguproduktist ehk Donbass peab üleval kogu ülejäänud Ukrainat.

Seda räägivad mulle Donbassist pärit mäeinstituudi tudengid, kes on sõitnud Kiievisse oranži revolutsiooni toetama. Teine suur probleem Donbassis on nende arvates venekeelne keskkond. Inimesed ei oska ukraina keelt. Umbusaldatakse Juštšenkot, kes peaministrina viis ülikoolidesse ukraina keele nõude. Donbassi tudengite sõnul rippusid juba aasta enne valimisi Donetskis plakatid, kus Juštšenko oli Saksa vormis.

Donbassis kestab edasi nõukogude aeg, mis on uuele Ukraina ajaarvamisele lihtsalt jalgu jäänud.

Söekaevandused valimistules

•• Donetski oblastis on küll Kiievi järel Ukraina kõige kõrgem keskmine palk (784 grivnat ehk 1725 Eesti krooni), kuid selle järgi ei saa veel midagi otsustada. Donbassi probleem on suuresti selles, et kui metallurgiatehased töötavad edukalt ja on oligarhide eraomanduses, siis ajast-arust söekaevandused toodavad kahjumit.

•• Riik peab kulutama nende ülalpidamiseks tohutuid summasid, et sajad tuhanded kaevurid tööta ei jääks. Näiteks 2003. aastal toetati kaevanduste elushoidmist 2,6 miljardi grivnaga.

•• Majandusuuringute instituudi teadur Ivan Poltavts räägib, et võlgades Donbassi söekaevanduste suureks probleemiks on söe kallis omahind – Donetski oblastis on tonni söe omahind ligikaudu 180 ja Luganski oblastis 160 grivnat. Tonni söe turuhind aga 156 grivna piiril.

•• Seega on Donbassi kaevanduste elushoidmine puhtalt poliitiline aktsioon, et vältida sadade tuhandete erioskusteta inimeste töötajäämist. Ja sellistele meeleoludele mängivadki nende oblastite juhid.