----

Elumaja beežist fassaadist on saanud kirju lapitekk. Kolm aastat tagasi ostsid Silvia ja Antonio sellesse kõneleva liftiga majja tuttuue korteri.

Valenciast pooletunnise autosõidu kaugusel (aeg, mis viimasel ajal venib argipäeva tipptunnil kahekordseks) asuv 35-aastaste noorte esimene oma kodu seisab teiste samasuguste majaplokkide vahel.

Suurlinnale lähemal või lausa selle südames asuv elamispind oleks neile muidugi rohkem meeldinud, ent unistuse täideviimiseks ei jätkunud lihtsalt raha.

Praegu veel kuue tuhande elanikuga linnakeses maksis 70-ruutmeetrine korter 130 000 eurot. Valencias saaks sama summa eest kapitaalremonti vajava eluaseme.

“Täna on meie korteri väärtus ligi 200 000 eurot,” teatab Antonio väsinult. “Ent mis kasu sellest on, kui ostjaid pole, aga pakkumine aina suureneb? Aasta pärast ei saa me enam isegi 130 000 küsida.”

Tema elutoa aknast paistab lugematul hulgal kraanasid, mis toimetavad mitme poolvalmis ehitise kohal. Kuu aega varem valminud naabermaja akendele ilmusid samuti kohe sildid “Müüa”. Spekulandid, kes muu.

Samal ajal jutustavad õhtused uudised järjekordselt Euriborist. Hispaania kinnisvaraturg baseerub muutlikel intressimääradel, suurtel laenusummadel ja pikkadel tagasimakse tähtaegadel, seetõttu mängib Euroopa pankadevaheline intressimäär siin teistest EL-i liikmesriikidest suuremat rolli.

Kahe aastaga on Euribor kerkinud 2,01 protsendilt 4,66 protsendini, mis tähendab peredele igakuise eluasemelaenu makse märkimisväärset tõusu. Euribori pidev kasv mõjutab just neid, kes pole võtnud fikseeritud intressiga laenu, ja neid on Hispaanias enamik. Näiteks tänavu mais välja antud laenudest oli muutuva intressiga lausa 98 protsenti.

Hinnad on kolmekordistunud

Silvia ohkab. Kolme aastaga on nende igakuine laenumakse kasvanud üle 200 euro. Peres, kus küll mõlemad töötavad, hakkab elamispinnale kulutatav rahasumma end valusalt tunda andma, kärpides muud tarbimist ja tekitades hirmu tuleviku ees, sest palgad ei tõuse sama kiiresti. Näiteks kahe viimase aasta jooksul on keskmise palga kasv jäänud alla isegi inflatsioonile. Silviale ja Antoniole on see tõsine probleem, nagu paljudele teistelegi.

Uute eluasemete nõudlus väheneb, ent pakkumine on endiselt tõusuteel. Seega peavad hinnad langema ja ruumi selleks on, sest viimase üheksa aasta jooksul on maailma üks kuumemaid kinnisvaraturge teinud läbi ligi 200-protsendise hinnatõusu. Turg näitabki üle pika aja jahenemist ja arvatavalt peatuvad korterihinnad tulevaks aastaks täielikult, kerkimata isegi inflatsiooniprotsendi võrra.

Aasta lõpuks kerkib 800 000 uut eluaset

•• Hispaanlaste laenukoormus on hiiglasuur. Iga neljanda perekonna kohal ripub laenukirves. Kokku võlgneti pankadele eelmise aasta lõpuks astronoomiline summa: 832 miljardit eurot, mida on 171 protsenti rohkem kui 1996. aastal.

•• Maksevõimetuks on end seni tunnistanud küll vaid 0,46 protsenti laenuvõtjaid, ent see näitaja suureneb spetsialistide sõnul lähiaastail kõvasti.

•• Enne pankroti väljakuulutamist aga üritavad need, kes ei saa liiga kalliks osutunud kodu endale enam lubada, eluaset müüa. Kuid kellele?

•• Ostjaid pole, ehkki vanemate korterite hinnad on nüüdseks juba viiendiku soodsamad kui aasta eest ning langus jätkub.

•• Uute elamute hindade stabiliseerumist oodati alles 2009. aastaks, ent need on teinud seda juba tänavu, tõustes vaid inflatsiooni jagu.

•• Ometi ehitatakse käesoleva aasta lõpuks Hispaaniasse veel 800 000 eluaset – seda on rohkem kui Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal kokku.

Kinnisvaraturg mõjutab kogu majandust

Väheneb hõive ja tarbimine

Kaks miljonit töötut

•• Kui eluasemeturu probleemid peaksid kiiresti süvenema, pidurdub Hispaania üle kümne aasta ehituse ja kinnisvara turjal ratsutanud majanduskasv järsult.

•• Kui peredele jääb pärast laenu maksmist kätte vähem raha, kärbivad nad muud tarbimist, mis omakorda mõjutab ettevõtete toodangu müüki ja sellest tulenevat töökäte nõudlust. Kõik see viib omakorda veel vähema tarbimise ja tööhõiveni.

•• Hispaania on viimaste aastate jooksul loonud terves EL-is enim töökohti, kuid äsja lõppenud augustis ilmnes töötuse kerge kasv. Praegu on terves riigis tööta üle kahe miljoni inimese, kuid lähitulevikus see arv kindlasti suureneb. Enim kannatavad immigrandid, sest ehitus, suurim tööandja põllumajanduse kõrval, ei vaja enam nõnda palju töökäsi.

•• Spetsialistid lohutavad, et töötus jääb kaheksa protsendi kanti. Ehitussektorist lahkujad siirduvad lihtsalt teistele aladele.

Ameerika mõju võib olla oodatust suurem

Hispaania kinnisvarabuumi lõpus ei kahtle enam keegi, kuid edasiste väljavaadete ja võimaliku kriisi tagajärgede hindamisel erinevad spetsialistide ja poliitikute arvamused nagu öö ja päev.

Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero sõnul läheb Hispaanial väga hästi ja aina paremini (tuleb arvestada, et märtsis toimuvad riigis üldvalimised). Hiljutisel kohtumisel maailma ühe rikkama mehe, Santanderi panga juhi Emilio Botiniga maalis Zapatero tulevikust hispaanlastele roosilise pildi.

Hispaania majandus pole viimastel aastatel tagasilööke ilmutanud. Tänavuseks kasvuks oodatakse 3,5 protsenti. Samal ajal kui Zapatero usub suundumust jätkuvat ka tuleval aastal, jahutavad spetsialistid avalikkuse ootusi. Hispaanial läheb hästi, kui kasv jääb 2–2,5 protsendi vahele.

Poliitikud ilustavad olukorda

Ameerika suurema riskiga kinnisvaralaenude turul puhkenud kriisi laiemasse mõjusse peaminister aga ei usu, sest “paljude asjatundjate sõnul ei ole Hispaanias kunagi nii riskantseid laene antud”. Zapatero on isegi oma majandusministrist optimistlikum ja teatab, et ehitus- ja kinnisvarasektor lihtsalt stabiliseerub ning jääb püsima “normaalsele tasemele”. Ja kuna laenuandjad ja -võtjad olevat Hispaanias väga ratsionaalsed, siis ei tekkivat tagasimaksmisel mingeid probleeme.

Kardinaalselt teisel arvamusel on paljud majandusajakirjanikud ja -spetsialistid. Näiteks Pompeu Fabra ülikooli õppejõu José Garcia-Montalvo sõnul on äärmiselt ohtlik arvata, nagu poleks Hispaanias suure riskiga laene antud.

“See, et siin sellist laenukategooriat ei eksisteeri, ei tähenda, et selliseid laene poleks antud. Pankadevaheline konkurents on metsik ja kõrge riskitasemega laene on ka siin. Küsimus on hoopis summades,” kinnitab Garcia-Montalvo.

Miks aga keegi sellest avalikult ei räägi? Sest pole päris selge, mis pangad on USA kinnisvaraturuga tihedalt seotud. Majandusringkondades liigub kuulujutte, ent konkreetseid andmeid veel pole. Ent kui selline teave peaks lähiajal kinnitust leidma, ootab spetsialistide sõnul ka Hispaania kinnisvarabuumi järsk lõpp. Kriis, mille esimesi sümptomeid juba täheldatakse.