20.12.2011, 01:03
„Kogu maailm leinab oma Suurt Juhti ja Päikest Kim Jong-ili”
Põhja-Korea on selline riik, mis ei seisa enam püsti, kui juht on jäädavalt kadunud.
FOTO:
Võrdlus on olemas. 1994. aastal lahkus meie keskelt Põhja-Korea Ülim Juht ja nüüdne Igavene President Kim Ir-sen (tuntud ka nimega Kim Il-sung), riiki tabas täielik krahh, majandus kahanes viie aastaga ligi 50 protsenti ja nälga suri vähemalt kolm miljonit inimest. Pole ka ime, et eile saabunud teatesse tema poja Kim Jong-ili surma kohta suhtutakse naaberriikides avaliku õudusega. Kergendustunnet ei pruugi selline teade tuua isegi tema suurimatele vihavaenlastele, erinevalt näiteks N Liitu 1953. aastal vapustanud Stalini surmateatest. Põhja-Korea ühiskond ei kavatse kraadi võrragi avaneda, rahvas nälgib, et eksperiment Juche (ehk ilma muu maailmata toimetulek) võiks edasi kesta. Kuid see riik on kaotanud võime ise ennast ära toita ja muutunud sõltuvaks USA, Jaapani ja Lõuna-Korea viljaabist, samal ajal neid kolme kurjusejõudu igal võimalusel sajatades. Valesid kuuleme endiselt, ka liidri surmateate saabumisel. N Liidu arhiividest on leitud tõendid, et Juri Irsenovitš Kim sündis 16. veebruaril 1941 Vjatskojes Habarovski krais, Põhja-Korea ametlik propaganda on aga kinnitanud, et ta oli sündinud kohalikes mägedes täpselt aasta hiljem – ka tema sünd pidi olema heroiline, seotud väidetava partisanisõjaga Jaapani okupatsiooni vastu.