Fakt on, et võimud lülitasid Krõmskis elektri juba enne uputusvee saabumist välja, kuid inimesi hoiatada ei jõudnud. Sellele järeldusele jõudis olukorraga tutvunud eriolukordade minister Vladimir Putškov, kes teatas, et Kubani poolsaare häiresüsteem ei töötanud vajalikul tasemel.

Üleujutus jõudis Krõmskisse ööpimeduses ja ootamatult, nii et kui keegi pääseski eelneva hoiatuse tõttu, saabus see telefoni teel mõnelt sugulaselt-tuttavalt, mitte võimudelt. 3300 inimest kaotas õnnetuses oma vara täielikult ja ligi 19 000 osaliselt, hukkunute arv oli eilse seisuga 171. Ligi kolmandik linna elanikest oli eile peavarjuta, paljud ülejäänudki gaasi ja elektrita.

Nezavissimaja Gazeta reporter teatas Krõmskist, et kohalikest elanikest peaaegu keegi ei uskunud, et katastroofi põhjuseks oli pelgalt liigne vihm. Küsiti hoopis seda, miks võimud, kes teadsid saabuvast veest ette, ei teinud midagi elanike päästmiseks.

Kuberner Tkatšov otsustas ametist tagandada Krõmski linnapea ja rajoonijuhi. Põhjuseks see, et juba kolmandat päeva pidi Tkatšov ainuisikuliselt rajooni juhtimisega tegelema, kohalikud juhid polnud ülesannete kõrgusel.

Uputus algas veehoidlast?

Nii suure veehulga päritolu tekitab aga ikkagi küsimusi. Krõmsk asub küll Suur-Kaukasuse peaaheliku madalama otsa jalamil ja mägiojadest paisusid vihmavee tõttu kiiresti jõed, aga sellist veemassi, mis terveid betoonhooneid puruks paiskaks, ei osatud sealt oodata. Seega selline veehulk, mis omandas seitsme meetri kõrguse laine kuju, pidi olema kuskilt valla pääsenud, arvavad kohalikud. Ennekõike kahtlustatakse lähemaid veehoidlaid, hoolimata võimude vastupidistest kinnitustest.

Neberdžajevo veehoidlat uurimas käinud aktivistid pidid, nii nagu ka minister Putškov, siiski nentima, et seal suuremat murdumist näha polnud. Üleujutust ei saa nähtavasti seostada ka remonti vajava Varnavenski veehoidlaga.

Eriolukordade ministeerium tegi seega ainsa nende arvates usutava järelduse, et seekordse üleujutuse põhjuseks oli liigne vihmasadu.

Venemaa Hidromedtsentri juht Roman Vilfand kinnitas Rosbaltile, et Kubani poolsaarel oli mõõdetud sademeid kokku juba 300 mm. Ja vihmasaju lõppu polnud veel kuskil näha.


Kubani "tsunami"

Seitsme meetri kõrgune uputusvee laine Kubani poolsaarel purustas maju, tappes kokku vähemalt 159 inimest Krõmskis. Uputusvete tõttu hukkus ka kümme inimest Gelendžikis ja kaks Novorossiiskis. Ööl vastu laupäeva toimunud katastroole eelnesid rekordilised vihmasajud.