Niisiis otsivad investoreid Kreeka riiklikud maagaasi-, veevärgi- ja kihlveomonopolid, endine Ateena lennujaam, muidki lennujaamu, jahisadamad, riiklik raudtee, hiljem ka riiklik energiakontsern.

Kas nende müümiseks on ka soodne turuseis, võib küll vaielda, kuid hiiglaslikus eelarvedefitsiidis riik vajab meeleheitlikult kohti, kust raha teenida. Kreeka on juba niigi kahe aastaga saanud Euroopalt rohkem kui 500 miljardit eurot, mis on läinud nagu vesi kuumadele kividele.