23.02.2012, 04:30
Kreeka kriisi tõelised peksupoisid on raha lahkelt pakkunud erainvestorid
See, kes vabatahtlikult Kreeka võlgu andeks ei anna, võib rahast lõplikult ilma jääda.
FOTO:
Kohe 53,5 protsenti ja kokkuvõttes võib-olla isegi 74 protsenti rahast, mille välisinvestorid on Kreeka võlakirjade kaudu sealsesse majandusse investeerinud, lendab sisuliselt vastu taevast. Küsimus ei ole mitte ainult pankades ja riskikapitalistides, vaid näiteks ka pensionifondides. Tänapäeval pole keegi selliste kaotuste eest kaitstud. Nii palju kui kulissidetagustest kõnelustest infokilde läbi on tilkunud, on selge, et Kreeka on ähvardanud oma võlausaldajaid tõelise pankrotiga (näiteks 20. märtsil), mis lõikaks riigi pikkadeks aastateks rahvusvahelistest krediiditurgudest hoopis ära. Võlgu elamine saaks küll üleöö otsa, aga eelarvekärped oleksid veelgi rängemad, ja see lööks finantsturu pea sama rängalt vankuma kui USA Lehman Brothersi panga pankrot 2008. aastal. Tavalisi kodanikke tabaks ülemaailmne pankrotilaine veelgi valusamalt kui panku. Kokkulepe, millega erasektor nõustub loobuma enamikust oma nõuetest Kreekale, ongi uut moodi humanitaarabi, sest kuna välispangad on sealsed võlakirjad juba prügikasti kandnud, on nad õnnelikud ka kübemete üle, mida tagasi saavad.