6. mai valimised võitnud Samaras, kes valitsust aga siiski moodustada ei suutnud, on nüüdsetele kordusvalimistele läinud varasemast hoopis tugevamalt Euroopa-meelse kampaaniaga. Ikka ja jälle on ta pannud aastaid kestnud säästumeetmetest ja kriisist räsitud valijaile südamele, et EL-i ja IMF-i päästepaketi tingimustest lahtiütlemine tähendab nii abirahast kui ka eurost ilma jäämist.

Maivalimistele minnes Samaras ilmselt alahindas seda pahameelt, mida tunneb rahvas seni valitsenud poliitikute vastu. Võimalik ka, et ta laveeris liialt oma vaadetes päästepaketi osas. Samaras oli algul vastu EL-i abimiljarditele, millega kaasnesid säästu- ja reforminõuded, kuid läks eelmise aasta lõpus ühisvalitsusse sotsidega tehnokraadist peaministri Loukas Papadimose juhtimisel. Ja asus siis toetama päästepaketti, andes samal ajal iga natukese aja tagant vastuolulisi signaale, kuivõrd pühendunud ta tegelikult sellele on.

Võimalik, et ta suunas ka ekslikult tuld oma kunagi võimsatele vastastele, parajasti aga valitsuspartneriks olevatele sotsialistidele. Sest tegelik vastane osutus mujal olevaks ja tulemuseks oli sotsialistliku partei Pasok sedavõrd suur valimiskaotus (13 protsenti toetust), et sellest ja Uue Demokraatia saadud võidust (19 protsenti toetust) ei piisanud enam päästepaketti toetava valitsuse moodustamiseks.