Kreeka aserahandusminister Christos Staikouras Foto: Petros Giannakouris, AP

Peaminister Antonis Samarase valitsusel on Ateenast olnud seni vahendada ainult halbu uudiseid: kärped, majanduslangus, tööpuudus, meeleavaldused. Sel nädalal aga sai aastaid rahandusega kimpus olnud riik kõvasti trummi lüüa, sest esimest korda üle kümne aasta oli võimalik teatada eelarve ülejäägi saavutamisest.

Täpsemalt on tegemist küll rahanduses kasutatava primaarse ülejäägi terminiga. See tähendab tulude-kulude vahet, mille puhul pole arvesse võetud laenude tagasimaksmiseks kuluvaid summasid.

Kreeka rahandusministeeriumi avaldatud andmete järgi saavutas riik sellises arvestuses päris hea tulemuse: aasta esimese seitsme kuuga oldi tervenisti 2,6 miljardi euroga plussis. Mullu samal ajal oli miinus 3,1 miljardi euro suurune.

Kärbete suurust näitab kasvõi see, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenesid riigieelarvest tehtavad kulutused 40,8 miljardilt 32,7 miljardi euroni. Veelgi enam: valitsus sai raporteerida ka eelarvetulude märgatavast kasvust. Riigikassasse on kogutud mullusest 11,4% rohkem raha, kokku 30,8 miljardit eurot.

Pealkirjade tagant tulid kiiresti ilmsiks valulikumad tõed, mida kreeklased ka ise pidid tunnistama. Näiteks kasvõi see, et paranenud eelarvelaekumise taga polnud tõhusam maksude kogumine, mida sealselt valitsuselt on pikisilmi oodatud.

Rahalaekumisi oli esiteks parandanud hoopis Euroopa Liidu tõukefondidest saadavate toetuste suurem kasutamine. Brüssel on andnud hädas olevale Kreekale võimaluse rohkem euroraha kasutada ja seda on ka tehtud.

Teine väljapaistev arvude plusspoolele kergitaja oli euroala keskpankade kasumist Kreekale üle kantud ühekordne süst. Mäletatavasti otsustati, et suure hulga Ateena valitsuse võlakirju ostnud euroala keskpangad ei jäta neilt teenitud kopsakaid intresse endale, vaid kannavad raha Kreekale tagasi. Nii talitati kevade poole ka tüki Eesti Panga kasumiga.

Kuid needki faktid ei võta arvesse Kreeka riigi kõige raskemat koormat ehk kõvasti üle pea ulatuvat võlakuhja. Praegu on see 157% SKT-st, kuid aasta lõpuks peaks riigivõla suhteline näitaja ulatuma juba 171%-ni SKT-st.

Sellise võlakoorma teenindamine tekitab ilmselgeid küsimusi, eriti olukorras, kus riigi majanduskasv on juba kuuendat aastat järjest negatiivne. Kreeka rahandusministeeriumi prognoosi järgi kahaneb majandus tänavugi veel vähemalt 4,2%.

Plaanide järgi, mis Euroopa Liit ja rahvusvaheline valuutafond (IMF) on Kreeka abistamiseks teinud, peaks riigi võlakoorem 2020. aastaks vähenema 124%-ni SKT-st, mida peetakse ligikaudu viimaseks piiriks, kus üks riik on võimeline oma võlga erakorralise abita teenindama. Paraku leidub vähe neid, kes usuvad, et selle eesmärgini on võimalik jõuda, ilma et kantaks maha osa euroala riikide ja IMF-i Kreekale antud abilaenusid.

Kreeka uue rahasüsti vajadust varjatakse?

Ateenast seekord tulnud pisutki lootust andvaid uudiseid varjutas kohe selle tuules Saksamaal puhkenud skandaal. Nimelt lekkis sealse keskpanga ülikriitiline raport, mille järgi antakse Kreekale pärast Saksamaa eelseisvaid valimisi tõenäoliselt seniseid kokkuleppeid täiendav rahasüst.

Ajakiri Der Spiegel sai jaole Bundesbanki koostatud analüüsile, mis läkitati Saksamaa rahandusministeeriumile ja IMF-ile. Dokumendis nenditakse, et Kreeka päästeprogrammi ohustavad riskid on ikka veel „erakordselt suured” ja Vahemere-äärse riigi valitsus tuleb reformide elluviimisega toime „vaevalt rahuldavalt”. Selle tõttu olevat tõsiseid kahtlusi, kas etteantud tingimuste täitmisega saadakse hakkama.

Valimisteks valmistuvale Saksa kantslerile Angela Merkelile tegi eeldatavasti erilist tuska tõsiasi, et Bundesbanki väitel maksti suve alguses viimane osa rahvusvahelist abi Kreekale välja ainult „poliitilise surve” tulemusel. Raport viitas, et tegeliku olukorra tõsidust ei tunnistata eeldatavasti 22. septembril toimuvate Saksamaa üldvalimiste pärast: „Tõenäoliselt lepitakse pärast seda Kreeka jaoks kokku veel üks abiprogramm,” öeldakse raportis.

Kuna suur osa Saksamaa valijaskonda on muutunud hädas olevate Lõuna-Euroopa euroala riikide abistamise vastu allergiliseks, siis on Merkelil vaja näidata, et praegused programmid toimivad ja Saksamaalt ei nõuta hädariikide eelarvete toetamiseks enam lisapanust.

Saksa sotsiaaldemokraadid kasutasid Bundesbanki lekkinud raportit kohe ära, et süüdistada kantsler Merkelit valetamises. „Pärast valimisi tuleb olla valmis ebameeldivaks ärkamiseks,” teatas sotsiaaldemokraatide eelarvepoliitika eest vastutav Carsten Schneider oma avalduses. „Merkel valetab rahvale, kui vaidlustab enne valimisi vajaduse Kreekale rohkem abi anda.”