Protestivaimu Leedus jätkub, kuigi majanduskasvult (2,8 protsenti aastas) on riik Euroopa Liidus lausa medalit väärival kolmandal kohal Läti ja Slovakkia järel. Tööpuuduselt on Leedu aga seitsmendal kohal, sest majanduskriisist väljumine pole kaugeltki kulgenud soovitud tempos. Rahvaarv on seal esimest korda pärast 1960. aastaid langenud alla kolme miljoni, sest EL-is piirid avanesid ja kümned tuhanded leedulased otsisid tööpuudusele leevendust läänes.

Koorem kukile

Ja peaminister Andrius Kubilius peab koorma enda kanda võtma. Positiivselt suhtub tema valitsusse vaid 13, negatiivselt lausa 83 protsenti leedulasi. Koos temaga tõotab läbi kukkuda ka Leedule uue tuumajaama ehitamise plaan. Valimisi peetakse toimunuks igal juhul, referendumi õnnestumiseks on aga vaja osaluseks vähemalt 50 protsenti ja see piir jääb ilmselt saavutamata.

Dramaatikat on Leedu poliitikas küllalt. Peaminister Kubiliuse juhitava Isamaaliidu – Kristlike Demokraatide toetus on nelja aastaga 12 protsenti kahanenud (19,6 asemel 7,6 protsenti). Üks nende partner valitsusliidus, Liberaalne ja Tsentriliit (LiCS) langeb ilmselt järgmisest seimist välja, teine, Liberaalne Sąjūdis aga kõigub napilt viie protsendi künnisel. LiCS-iga liitunud Rahvusliku Taassünni Parteist, mis neli aastat tagasi veel 15 protsenti kogus, pole midagi alles jäänud.

Seetõttu paistab loogiline, et endiseid kommuniste ja muid vasakpoolseid koondav Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei üritab Algirdas Butkevičiuse juhtimisel võimule naasta. Septembris toetas neid 16,3 protsenti, avalikult Moskva-meelset Tööparteid lisaks 14,5 protsenti valijaid. Viimati olid sotsiaaldemokraadid võimul 2001–2008. Butkevičius (53) oli 2004–2005 finantsminister ja 2006–2008 transpordi- ja sideminister. 2010. aastast on ta sotsiaaldemokraatide juht. Tema peaministriks saamist toetab 15 protsenti leedulasi, tõstes ta vaid napilt ette konservatiivide seimiesimehest Irena Degutienėst.

Vasakpöörde kõrval teeb riik veelgi suuremat pööret populismi poole. Ekspresident Rolandas Paksase (kes 2004. aastal Venemaa mõjuagendina ametist tagandati) juhitav populistlik partei Kord ja Õiglus on populaarsuselt kolmandal kohal. Praeguse Vilniuse linnapea Artūras Zuokase (kes on mainet kogunud populistlike trikkidega) juhitav uus partei Jah – Isamaa Taaselustamine ja Perspektiiv üritab saavutada viieprotsendist valimiskünnist, nagu ka ekskohtunik Neringa Venckienė juhitav partei Julguse Tee (mõlemal septembris 3,7% toetajaid).

Venckienė vend Drąsius Kedys oli süüdistanud üht kohalikku kohtunikku oma tütre seksuaalse ahistamise kinnimätsimises, kohtunik ja tema naine leiti 2010. aastal aga mõrvatuna. Selles mõrvas kahtlustatud Kedys, nagu ka mees, keda ta pedofiilias süüdistas, leiti aga uppununa. Ja Venckienė viis oma isikliku tragöödia poliitikasse: ta nõudis õiglasemat Leedut, tuues ootamatult eeskujuks Eestit. Leedu politoloogid süüdistavad teda avalikus populismis.

Valimistel osaleb 27 parteid. Seimis on 141 kohta, neist 71 selgub ühemandaadilistes ringkondades, 70 jagatakse üle viie protsendi hääli kogunud parteide vahel häälte arvu järgi. Inimesed on keeranud poliitikale selja, neli aastat tagasi osales seimivalimistel vaid 48,6 protsenti leedulasi.Tuumajaama projekt noateralLeedu oli sunnitud vananenud Ignalina tuumajaama 2009. aastal kinni panema, selle naabrusse planeeritud Visaginase tuumajaam aga ootab hiigelinvesteeringut. Poola juba tõmbus projektist tagasi, Läti ja Eesti on seni veidi tõrksalt lubanud projektis osaleda, kuigi Lätile on probleemiks tuumajäätmete saatus, Eestile aga tuumajaama tasuvus.

Fukushima katastroofi järel on tuumaenergia maailmas üldse vastutuulde sattunud ja võimalus, et Visaginase reaktorite ehitus Leedus rahva toetuse saaks, on järjest väiksem. Augusti seisuga lubas 48 protsenti leedulasi sellele vastu hääletada, poolt oli vaid 19 protsenti. Üleeile nähti Vilniuses ka Greenpeace’i tuumaenergiavastast meeleavaldust.