Putini sekkumine Ukraina valimistesse ja peaminister Viktor Janukovitši toetamine on olnud pretsedenditu. Demonstratiivselt osales Putin kolm päeva enne valimiste esimest vooru Kiievi Saksa vägedelt ülevõtmise 60. aastapäeval ning enne valimiste teist vooru Ukraina ja Venemaa vahelise parvlaevaliik- luse avatseremoonial.

Kõigele krooniks seadis Putin sisse uue korra, mille järgi Ukraina kodanikud ei pea end alates 1. novembrist enam 90 päeva jooksul pärast Venemaa piiri ületamist registreerima. Registreerimise korda on viimasel ajal terrorismi vastu võitlemise sildi all ainult karmistatud ja isegi Venemaa enda kodanikel pole sellist privileegi. Ka lubas Putin Vene–Ukraina topeltkodakondsust, mida Venemaa seadustik üldse ette ei näe.

Kuuma peaga õlekõrre järele

Teist ja viimast ametiaega lõpetav president Leonid Kutšma on ilmselt otsustanud mängida oma mängu. Sellest on palju räägitud, et eriolukorra kehtestamise puhul võib Kutšma unistada presidendiametisse edasijäämisest. Jõudu kasutada Kutšma seltskond ilmselt ei söanda, sest juba praegu on eeldusi siseministeeriumi üksuste ja sõjaväe üleminekuks opositsiooni poolele.

Rahvast jõuga maha surumata jääb neile aga ainult üks võimalus: põgeneda Venemaale. Kuid kui kuuma peaga minnakse haarama viimast õlekõrt – rahva vastu jõudu kasutama –, toob see kaasa suurima lääne ja Venemaa konflikti pärast 1991. aastat. Jõu kasutamine võib pöörduda Kutšma ja Janukovitši enese vastu.

Eelneva taustal võib seletada ka Kutšma ja Janukovitši peata-olekut. Neil puudub võime rahvast mobiliseerida. Janukovitši lähikonna poolt opositsioonile vastukaaluks Kiievis organiseeritud telklaagrit tabas läbikukkumine, kui tema kampaania tunnusvärvid asendusid järk-järgult oranžiga. Bussidega Donetskist kohale toodud poisid tunnistasid telekaamerate ees häbelikult, et kõik tahavad ju natuke teenida.