Läti riiki kummitab maksejõuetus

IMF-i mis­sioo­ni ju­hi sõnul on 2009. aas­ta Lä­ti­le us­ku­ma­tult ras­ke, 2010. aas­ta aga pa­rem.

 Ra­ha saab Lä­ti rii­gil ot­sa juu­lis-au­gus­tis, aga va­lit­sus ar­ves­tab siis­ki Rah­vus­va­he­li­selt Va­luu­ta­fon­dilt (IMF) fi­nant­sa­bi saa­mi­se­ga, ütleb pea­mi­nis­ter Val­dis Domb­rovs­kis. Kuid plaa­ni B va­lit­su­sel ei ole, tun­nis­tab ta. See­ga: kui vä­lis­ra­ha pea­le ei tu­le, on riik pank­ro­tis.

Sel nä­da­lal saa­bus Lä­tis­se IMF-i de­le­gat­sioon, mil­le juht Mark Grif­fith näeb et­te veel kee­ru­li­se­mat ae­ga. „2009. aas­ta ku­ju­neb us­ku­ma­tult ras­keks. Lä­ti va­jab krii­si sot­siaal­se­te ku­lu­de lee­ven­da­mi­seks olu­li­ses ma­hus rah­vus­va­he­li­se ko­gu­kon­na abi,” ütles Grif­fith in­terv­juus aja­kir­ja­le IMF Sur­vey va­he­tult en­ne Lä­tis­se saa­bu­mist, ka­su­ta­des tu­le­vi­ku­vor­mi.

Lä­ti va­lit­sus loo­dab IMF-ilt väl­ja kau­bel­da se­ni­se viiep­rot­sen­di­se ase­mel seits­mep­rot­sen­di­se lu­ba­tud ee­lar­ve­puu­dujää­gi. Se­da olu­kor­ras, kus te­ge­lik puu­dujääk on kesk­pan­ga and­meil prae­gu­seks 11 prot­sen­ti. Se­ni­sed kär­pe­ka­vad, mis sa­mu­ti IMF-ile hin­da­mi­seks esi­ta­tak­se, on teh­tud 12,9-prot­sen­di­se aas­ta­se SKT vä­he­ne­mi­se põhjal, kuid va­lit­sus­ki tun­nis­tab, et kär­peid tu­leks te­ha reaal­se­ma ehk 16–18-prot­sen­di­se lan­gu­se baa­sil. Sa­mal ajal näe­vad hul­le­mad st­se­naa­riu­mid et­te ko­gu­nis­ti ku­ni 25 prot­sen­di­ni ula­tu­vat kok­kutõmbu­mist.

IMF-ilt, Eu­roo­pa Ko­mis­jo­nilt ja veel mõnelt kree­di­to­rilt on Lä­til saa­ma­ta ap­ril­lis lae­ku­ma pi­da­nud 200 mil­jo­nit eu­rot, sest IMF-i esi­ta­tud nõud­mi­si (eelkõige ik­ka ku­lu­de vä­hen­da­mi­ne) ei ole täi­de­tud.

Il­ma sel­le ra­ha­ta oo­tab Lä­tit mak­sejõue­tus ehk de­fault – see sõna on il­mu­nud Lä­ti mee­dias­se kar­de­tud de­val­vee­ri­mi­se kõrva­le. Spe­ku­lee­ri­tak­se, et see juh­tub juu­lis. Kui de­fault oleks vä­li­ne, po­leks sel ilm­selt esial­gu rah­va­le rän­ka mõju, sest riik ei suu­daks liht­salt (mõnda ae­ga) oma lae­nu­ko­hus­tu­si täi­ta. Kuid si­se­mi­ne mak­sejõue­tus tä­hen­daks, et rii­gil po­leks ra­ha ka pen­sio­ni­de, toe­tus­te ja pal­ka­de maks­mi­seks. Mil­lest siis abi oleks? Näi­teks uuest lae­nust eu­ro­des, mil­le­le eel­neks de­val­vee­ri­mi­ne, sest siis oleks saa­dav sum­ma lat­ti­des suu­rem.

Tä­he­le­pa­nuväär­sed on ka Root­si pan­ku­ri lõppe­val nä­da­lal öel­dud sõnad. „Kok­kuvõttes saak­si­me me sa­ma suu­red lae­nu­kah­jud, kuid need olek­sid (kui de­val­vee­ri­mist ei tu­le) vei­di re­gu­laar­se­mad ja pi­ke­ma aja jook­sul,” ütles SEB juht An­ni­ka Fal­keng­ren. „De­val­vee­ri­mi­se pu­hul olek­sid need üsna­gi het­ke­li­sed.” Se­ni on ar­va­tud, et just Root­si pan­ka­de suu­re lae­nu­kah­ju kar­tus hoiab de­val­vee­ri­mi­se ära. Ku­ni vii­ma­se het­ke­ni…

Godmanis: varsti tuleb hüsteeria

•• „September on juba väga lähedal. Peab ausalt ütlema, mis tuleb. Kui inimesed seda ei tea, siis augustis puhkeb hüsteeria,” rõhutas ekspeaminister Ivars Godmanis.

•• Ta ei pidanud silmas olukorda tervikuna, vaid õpetajate saatust. Liikunud on jutud (haridusministeeriumi tasemel), et 8000– 10 000 õpetajat  koondatakse ja ülejäänutel vähendatakse palka.

••  Sel nädalal otsustas valitsus, et õpetajate 20-protsendine palgakärbe tuleb septembrist. Väiksemaid koole hakatakse aga siiski kinni panema.

•• Lisaks saavad koondatud edaspidi vaid ühe kuupalga ulatuses koondamisraha, seni saadi vastavalt staaÏile kuni nelja kuu palk. See hakkab kehtima kõigi riigipalgaliste puhul.