Nagu olen juba öelnud, on kuuldused NATO surmast tugevasti liialdatud. Võib olla arusaamatusi, vaidlusi, isegi kriise, aga demokraatlikus organisatsioonis on sellised asjad loomulikud. Oleme alati kõigest üle saanud ja ma ei kahtle, et nii on ka seekord. Meenutaksin kriisi, mis oli siis, kui Prantsusmaa lahkus [1966–2009] NATO sõjalisest juhtstruktuurist. See oli raske aja näide. Walesis, Varssavis ja Brüsselis toimunud NATO tippkohtumiste otsustega võib üldiselt üsna rahul olla. Londonist pole detsembris suuri otsuseid oodata. Aga nagu ka äsjane NATO välisministrite kohtumine näitas, käib kokkulepitu elluviimine täiesti normaalses tempos, eriti mis puudutab Balti regiooni julgeolekut. Selliseid avaldusi tehakse sisepoliitilistel või mis tahes põhjustel, aga neil pole alust.