Legendaarne Tu-134 sai asendaja
Kunagi võimas Venemaa (= Nõu-kogude Liidu) reisilennukite tööstus tähistab väiksel määral oma taassündi – esimesed liinilennud on teinud Sukhoi Superjet 100 (SSJ100), nagu tootjafirma Suhhoi seda rahvusvahelises kirjapildis nimetab. Lennuk on mõeldud asendama 1960. aastatel loodud Tu-134, millega tehti Nõukogude ajal enamik reise ka Tallinna lennujaamast.
SSJ100 ei teinud aga esimest ajaloolist reisi ülemöödunud nädalal sugugi mitte Vene lennukompanii märgi all, vaid hoopis Armeenia lennufirma Armavia värvides. Jerevanist välja lennanud ligi 95 reisijaga uus reisilennuk maandus ilma mingite viperusteta Moskvas Šeremetjevo lennujaamas.
Tegemist on tähelepanuväärse saavutusega Venemaa lennukiehitajate jaoks, sest SSJ100 on esimene maailmatasemel reisilennuk, mis on täielikult planeeritud ja tootmisse võetud iseseisval Venemaal. Boeing 757-ga konkureerima mõeldud Tu-204 esimesed müügiks mõeldud lennukid ehitati valmis küll 1996. aastal, aga lennuki kontseptsioon ja esimesed katsemudelid valmisid veel 1980. aastate lõpus Nõukogude Liidus.
Kui vaadata aga laiemalt, siis ei saa seda Vene tsiviillennunduse viimaste aastate kõige olulisemat projekti siiski võtta Venemaa tööstuse suure võiduna, sest lennuki sisseseade on peaaegu eranditult toodetud Euroopas ja USA-s. Vene uuel reisilennukil on täielikult kodumaist päritolu vaid kere ja salongi konditsioneerisüsteem. Mootoreid ehitab Vene-Prantsuse ühisfirma.
Lennukimudeli väljatöötamisel seni vaid sõjalennukite (Su-d) tootmisega tegelenud Suhhoid nõustanud Boeing soovitas lennuki iga sõlme tootja leidmiseks korraldada rahvusvahelise konkursi, mis lõigi Vene tootjatelt pingi alt ära.
Konkurentsitu keskkonnaga harjunud Vene tootjate mitte-eelistamine tekitas valju nurinat, millele Suhhoi kontserni juht Mihhail Pogosjan andis kuulsa vastuse: „Me ei hakka ju lennukile paigaldama istumiseks taburette ainult sel põhjusel, et taburette meil toodetakse, aga tugitoole mitte.”
Kõik see ei vähenda Vene lennukiehitajate saavutust, sest veel kümme aastat tagasi oli tsiviillennukite ehitamine Venemaal peaaegu välja surnud. Kui vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist 1990. aastal ehitati valmis ligi sada lennukit, siis 2000. aastal valmis Venemaal vaid neli uut reisilennukit.
Kuni 3000 kilomeetri kaugusele lendamiseks mõeldud SSJ100 on igas mõttes rahvusvaheline toode. Peale selle, et selle loomisele aitasid väga palju kaasa Boeingu insenerid, loodi lennuki kokpit peaaegu identne Airbus 320 omaga. A320-ga harjunud piloot istub kerge vaevaga ümber venelaste lennukile.
Lennukit toodab Vene-Itaalia ühisfirma, kus Sukhoile kuulub 75 protsenti ning itaallaste Aleniale 25 protsenti. Küll kuulub itaallastele enamus ühisfirmas, mis vastutab lennuki müümise eest välismaale, kuna venelastel pole selleks piisavalt oskusteavet. Väljapoole endisi sotsialismimaid pole Nõukogude ega ka Venemaa reisilennukeid lihtsalt kunagi eriti müüdud.
Odavam ja mugavam
Kuni saja reisijaga lennukite turul on venelaste Superjeti peamised konkurendid brasiillaste Embraer ja kanadalaste Bombardier, mille lennukid ostis hiljuti näiteks Estonian Air. SSJ100 peamiseks plussiks peetakse suuremat salongi, väiksemat kütusekulu ning odavust. Venelaste lennuki kataloogihind on 28 miljonit dollarit, brasiillaste lennukil 32 miljonit dollarit.
SSJ100 peamine miinus on see, et lennuki valmimine on veninud ning ehitamise käigus on välja tulnud veidi teistsugune lennuk, kui algul lubati. Näiteks reaalselt kujunes lennuk kolm tonni ehk kümme protsenti raskemaks kui paberil. See omakorda suurendab kütusekulu.
Samal ajal pole projekti venimises midagi erilist, sest ka näiteks ameeriklaste Boeingu superprojekt, lennuki 787 Dreamliner liiniletulek on graafikust maas vähemalt kolm aastat.
Uusi SSJ100 lennukeid on seni valmis ehitatud kaheksa, kindlaid tellimusi olevat üle 40. Suurtest lennukompaniidest soovib lennukit esialgu kasutama hakata vaid venelaste Aeroflot. 1,5 miljardit dollarit maksma läinud projekti äratasumiseks oleks vaja müüa 350 õhusõidukit.
Su ja Tu, Il ning MiG, lisaks Jak
•• Suhhoi algus ulatub Teise maailmasõja eelsesse aega, praegu on Suhhoi Venemaa suurim lennunduskontsern, kus töötab 29 000 inimest ja kus tegeletakse kõigega alates lennukite kavandamisest kuni müügijärgse teeninduseni.
•• Nagu Nõukogude Vene lennukitööstusele omane, sai ettevõte nime asutaja järgi, kelleks oli Pavel Suhhoi. Tu tähistusega lennukite isaks oli Andrei Tupolev, MiG-id said alguse Artjom Mikojani ja Mihhail Gurevitši töölaualt, Il-id on sünnitanud Sergei Iljušin ning Jakid Aleksandr Jakovlev.
•• 2006. aastal ühendati kõik asutajate-nimelised ettevõtted haldusfirma Ühendatud Lennukiehituskorporatsioon alla, mille aktsiatest üle 80 protsendi kuulub Vene valitsusele.
