USA ja liitlaste vägede arvatust kiirema tempoga väljaviimine Afganistanist toob kaasa julgeolekuolukorra halvenemise, viitavad eksperdid Kabulist paljude afgaanide kartusele.

USA president Barack Obama täitis oma lubaduse, kui kuulutas enne Eesti võidupüha oma sõdurite kojutoomise algusest. Mõnevõrra üllatav oli seejuures väljaviimise tempo, mis ei arvestanud USA kindralite soovitusi. Aasta lõpuks lahkuvad Afganistanist 10 000 USA sõdurit ning järgmise aasta septembriks – ehk kaks kuud enne USA presidendivalimisi – veel 23 000 sõdurit. Järele jääb 68 000 USA sõdurit pluss ligi 40 000 liitlaste sõdurit, mida on sama palju kui Afganistanis kaks aastat tagasi.

Kabuli politoloog, mittetulundusühingu Integrity Watch Afghanistan direktor Yama Torabi ütles, et kuigi välismaalasele võib tunduda, et mis saab olla parem võõrvägede sinu kodumaalt lahkumise teatest, ei ole see tema jaoks hea uudis.

„See ei ole hea, sest väljaviimise alustamine ennustab rahvusvahelise abi lõppemist Afganistanile, meenutades paljudele külma sõja lõppu, kui USA samuti lõpetas Afganistani toetamise ning eri huvirühmad asusid omavahel võitlema,” ütles Torabi Eesti Päevalehele, viidates verisele kodusõjale Afganistanis, mis algas pärast Nõukogude vägede invasiooni lõppu 1989. aastal.

Pooldajad ja vastased

Kabulis asuva tuntud mõttekoja Afghanistan Analysts Network (AAN) ühe juhi Thomas Ruttigi sõnul on afgaanide seas nii võõrvägede väljaviimise pooldajaid kui ka vastaseid.

„Kui sa räägid lihtsate afgaanidega, siis neid hirmutab see väljavaade, et väed lahkuvad liiga vara, enne kui Afganistan ise suudab tõeliselt seista oma jalgadel,” rääkis Ruttig Eesti Päevalehele. „Neil on õigus, sest ei Afganistani julgeolekujõud ega poliitilised institutsioonid ole piisavalt stabiilsed, et ise hakkama saada, ning ma kahtlen, et see on väga teistmoodi ka 2014. aastal.” 2014. aasta lõpuks on USA ja NATO lubanud riigist välja viia kõik oma lahinguüksused.

Ruttigi sõnul on aga palju afgaane, kes ei poolda ka Talibani, aga toetavad võõrvägede lahkumist, sest neile ei meeldi võõrvägede käitumine: öised reidid ja arvukad tsiviilohvrid. „Kuid nad teavad, et see võib avada tee järjekordsele kodusõjale,” lisas Ruttig.

Vägede väljaviimise alustamine tähendab Yama Torabi sõnul, et USA saab nüüd alustada otseseid läbirääkimisi Afganistani vastupanuliikumisega Taliban. „Seda võib tõlgendada kui sammu Talibani suunas, kuigi Taliban on selgelt öelnud, et nad ei lähe läbirääkimistele, enne kui kõik võõrväed, keda nad nimetavad okupantideks, on täielikult lahkunud,” lausus ta.

Torabi teatel kardavad paljud julgeolekuolukorra halvenemist, kui rohkem liitlasvägesid hakkab lahkuma.

Et stabiilsus on Afganistanis väga õrn, näitas laupäevane autopommi plahvatus Afganistani idaosas asuva haigla ees, kus hukkus vähemalt 27 inimest ja ligi 60 sai vigastada. BBC teatel sai surma ka naisi ja lapsi. Taliban rünnaku eest vastutust ei võtnud, aga nad on alati eitanud oma osalust suure tsiviilohvrite arvuga rünnakutes. Päev varem hukkus riigi kirdeosas jalgrattapommi plahvatuses kümme inimest ja 24 sai vigastada.

Ruttigi sõnul võib vägede väljaviimise alustamine avada ukse Afganistani sõja poliitiliseks lahendamiseks, kui seda võimalust oskuslikult kasutada. „Taliban teab, et nad ei suuda võita, niikaua kuni riigis asuvad lääne väed, ning näib, et siia jäävad alles USA baasid isegi pärast 2014. aastat,” ütles Ruttig. „Kabul ja Washington üritavad praegu selles kokkuleppele jõuda.”