19.01.2012, 00:34
Loendus Lätis: rahvaarv on langenud poole sajandi tagusele tasemele
Kõige enam on rahvast kaotanud idapoolne Latgale maakond ja neli suuremat linna, ka Riia.
Läti statistikaamet andis kuu aja eest teada, et rahvaarv on 2000. aasta rahvaloendusega võrreldes küll vähenenud, kuid ületab siiski kahe miljoni piiri. Eile, kui avaldati möödunud aastal toimunud rahvaloenduse esialgsed tulemused, sai selgeks ka täpne arv – 2011. aasta 1. märtsi seisuga elas Lätis alaliselt 2 067 887 inimest. Eelmise rahvaloenduse ajal elas seal 2 377 385 inimest, seega on rahvaarv vahepeal vähenenud 309 498 inimese ehk 13 protsendi võrra. Statistikaameti teatel tähendab see, et rahvastik on langenud 1959. aasta tasemele, täpsemini isegi alla selle. Langus on tingitud nii negatiivsest iibest – sünde oli 119 000 võrra vähem kui surmi – kui ka välismaale elama asumisest. Emigratsiooni tõttu on Läti jäänud ilma 190 000 inimesest. Seniste registrite ja muude statistiliste andmete põhjal arvati, et Lätis elab alaliselt lausa 2,208 miljonit inimest, kuigi paljud eksperdid selles kahtlesid ja nii mõnigi arvas, et rahvaarv on langenud isegi alla kahe miljoni. Napilt, nagu näha, tuli see arv siiski täis, kuigi ka selle paikapidavuses on kahtlejaid. Rahvaloendus algas Lätis eelmise aasta märtsis ja sarnaselt Eestiga sai ka seal esimeses etapis täita küsimustiku internetis, seejärel käisid loendajad kodudes ning lõpuks oli võimalik veel ülelugemata inimestel vastata taas netis. Esialgsetel andmetel kahanes rahvaarv kõige enam idapoolseimas regioonis Latgales, keskmiselt 21, mõnes vallas aga rohkemgi kui 30 protsendi võrra. Suur oli kaotus ka Vidzemes, ligi 18 protsenti, elanike hulk aga suurenes Riia ümbruskonnas. See-eest pealinnas vähenes elanikkond 14 protsendi võrra ja kõige rohkem kaotas elanikke Daugavpils, 19 protsenti. Daugavpils asubki Latgales, mida võib võrrelda meie Ida-Virumaaga.