Lukašenka: Valgevene ei taha valida Euroopa ja Venemaa vahel
Lukašenka tõdes täna Leedu kolleegi Dalia Grybauskaitėga kohtudes, et Minsk tahab naaberriikidega arendada sõbralikke suhteid, vahendas leedukeelne Delfi.
"Me ei taha valida Euroopa ja Venemaa vahel," ütles Lukašenka. "Meie peamine eesmärk on olla sillaks ida ja lääne vahel."
Lukašenka väitel kavatseb Valgevene vaatamata pingestunud suhetele Kremliga jätkata koostööd Venemaaga.
"Valgevenel on tihedad ajaloolised, geograafilised, kultuurilised ja majanduslikud sidemed Venemaaga," nentis Lukašenka. "Miks me peame sellest loobuma?"
"Me ei vali omale naabreid, vaid nad on antud Jumala poolt," märkis Lukašenka. "Me tahame sõbrustada Venemaaga, kuid olla Euroopas. Aga kuni Euroopa Liit ei muuda oma mõtteviisi, ei tee me mitte midagi."
Lukašenka kutsus Brüsselit Valgevene kodanikele rohkem vastu tulema, mille raames tuleks tühistada viisakeelud kõrgematele riigiametnikele ja vähendada viisatasu, kuna Valgevene tavakodanikul tuleb Euroopa Liidu riigi viisa saamiseks välja käia 60 eurot (938 krooni).
"Lukašenkale pole 60 eurot probleem," kinnitas Valgevene riigipea, märkides aga, et teistele kodanikele võib selle raha kokkuajamine käia üle jõu.
Seoses Lukašenka visiidiga leidis täna hommikul Vilniuse seimihoone lähistel aset tagasihoidlik protestiaktsioon, kus jõe vastaskaldal moodustati valgetest ja punastest lilledest Valgevene lipp.
Valgevene läheneb Euroopale
Valgevene riigipea külastas visiidi käigus Leedu-Valgevene majandusfoorumit. Tegu on Lukašenka teise visiidiga Leedusse, mida ta külastas viimati 1998. aastal.
Aastaid jääs olnud Valgevene ja Euroopa riikide suhted on tänavu hakanud sulama. Nii väisas Lukašenka tänavu Itaaliat, mis oli tema esimene välisvisiit Euroopa Liidu territooriumile alates 1995. aastast.
Paar nädalat tagasi teatas Valgevene aga, et asus otsima uusi energiakanaleid, millega loodetakse vabaneda sõltuvusest Venemaast.
“Me ei saa energiaressursside tarbimisel sõltuda ainult ühest kohast, näiteks Venemaast, eriti põhjusel, et sellega seoses on olnud probleeme,” ütles Lukašenka.
Lukašenka ähvardas juunis katkestada lepingud mitme Venemaa naftatarnijaga, kes ei pidanud kinni tarnegraafikutest.
Valgevene ja Usbekistan ei soostunud aga suvel liituma Venemaa eestvedamisel mitme SRÜ riigi vahel sõlmitud Kollektiivse Julgeoleku Leppe Organisatsiooni (KJLO) operatiivreageerimisjõudude moodustamise lepinguga.
Valgevene protestisamm oli tingitud sellest, et Venemaa keelas Valgevene piimatoodete sisseveo, mille tingis omakorda Kremli nõue, et pakendile ei tohi kirjutada sõna „piim“, kui toode sisaldab piimapulbrit.
Valgevenet vihastas talvel ka Vene suursaadiku avaldus, et valitsustevahelistel lepetel on suurem kaal, kui siseriiklikel seadustel, mistõttu Minsk keeldus oma sõdureid lubamast ühismissioonidele.
"Ma tahan rõhutada, et meie poisid ei võitle konfliktitsoonides ega kavatse seal võidelda," märkis Valgevene välisminister Sergei Martinov tookord.
Veebruaris sõlmisid Venemaa Armeenia, Valgevene, Tadžikistani, Kasahstani, Kõrgõzstani ja Usbekistaniga Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO) leppe, mille eesmärgiks on luua ühised kiirreageerimisüksused. Organisatsiooniga liitumiseks on ettepanek tehtud ka Iraanile.
