Maailma rahaturgude kriis raputas enim Vene börse

Venemaa börsid elasid eile läbi suurima kukkumise pärast 1998. aasta majanduskrahhi, oluliselt langesid ka kõik maailma olulisemad börsiindeksid.

Moskva rahvusvahelise valuutabörsi indeks MMVB kukkus päevaga 17,5 protsenti ning teise suurema väärtpaberite süsteemi RTS-i indeks 11,5 protsenti. Isegi Venemaa rikkaima inimese, naftafirma Jukos juhi Mihhail Hodorkovski arreteerimise järel 2004. aastal langesid börsiindeksid vähem.

Eksperdid nimetavad eilse krahhi peapõhjuseks ühe maailma suurema investeerimispanga Lehman Brothers pankrotti ning üldisemalt USA finantssüsteemis toimuva mõju. Muu hulgas on ka suur osa Venemaa nn stabilisatsioonifondist investeeritud Ühendriikide võlakirjadesse.

Seetõttu on Vene turgudel toimuva mõistmiseks oluline veel teade sellest, et krahh ähvardab ka maailma suurimat kindlustusfirmat AIG, mis üritab saada USA keskpangalt 40 miljardit dollarit erakorralist abi. Nafta hind jätkab samuti odavnemist, olles langenud viimastel päevadel üle mitme kuu taas alla saja dollari barreli eest.

Teisest küljest on tõsiasi, et alates uue presidendi Dmitri Medvedevi ametisse asumisest on Venemaa börsiindeksid MMVB ja RTS kukkunud nagu kivi. Indeksid lõid rekordeid mai keskel, kaks nädalat pärast liberaalseks poliitikuks arvatud Medvedevi ametivannet. Sealt edasi on MMVB kaotanud oma väärtusest 55 protsenti ja RTS 50 protsenti.

Pangad ja energiafirmad

Eile langesid Venemaal kõige rohkem riikliku välismajanduspanga aktsiad (32 protsenti). Gaasimonopoli Gazpromi aktsia kukkus 17 protsenti ja riikliku naftakompanii Rosnefti aktsia 19 protsenti. Näiteks Londoni börsil odavnes panganduskontserni HBOS aktsia eile uudistevõrgu BBC-i andmeil 22 protsenti.

RTS-börsi direktor Roman Gorjunov ütles eile õhtul raadiojaamale Ehho Moskvõ, et Vene aktsiaturu tulevikku on väga raske ennustada. Ta lisas siiski, et ei näe olulisi eeldusi selleks, et Venemaa börsifirmasid ähvardaks pankrot.

Ebakindlus jätkub

••    Päev pärast Euroopa ja USA aktsiaturgude järsku kukkumist tabas sama ka Aasiat.

Euroopas ja USA-s jätkus eile langus teist päeva järjest.

••    Nii Jaapani, Lõuna-Korea kui ka Hongkongi börsidel odavnesid väärtpaberid enam kui viis protsenti, Shanghais oli langus ligi kolm protsenti. Londoni, Pariisi ja Frankfurdi aktsiaindeksid olid pärastlõunaks langenud 2,9 kuni 4,4 protsenti. USA-s algas kauplemine samuti langustrendis päev pärast seda, kui sealseid indekseid tabas suurim langus pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid.

••    Nii Euroopa, Inglismaa, USA, Jaapani kui ka väiksemad keskpangad paiskasid turule enam kui sada miljardit dollarit, püüdes eelkõige taastada usaldust pankadevahelisel krediiditurul, kus intressimäärad järsult üles sööstsid.