Rahvusvahelises meedias on kujunenud Ungarist kuvand kui Ida-Euroopa murelapsest, paljude ungarlaste meelest on aga Ungarist ebaõiglaselt peksupoiss tehtud. Üks näide: EL peatas kevadel euroraha väljamakse Ungarile, viidates ohule, et eelarvepuudujääk võib kerkida üle kolme protsendi, kuid samal ajal lubas Hispaaniale varem kokku lepitust suuremat defitsiiti. Seejuures jäi Ungari puudujääk alla piiri mullu ja jääb ka tänavu, kuigi jah: kriitikute sõnul tänu lühiajalist efekti andvatele meetmetele.

Vabandus: mõisteti valesti

Sel nädalal ei tekitanud muret ega pälvinud „peksu” aga mitte valitsus eesotsas Viktor Orbániga, vaid paremäärmuslikuks ja rahvuspopulistlikuks nimetatud erakonna Jobbik parlamendisaadik, fraktsiooni aseesimees Márton Gyöngyösi, kelle meelest tuleb koostada nimekiri juutidest, kes võivad kujutada Ungarile julgeolekuohtu. Ja kuigi valitsus sõnavõtu hukka mõistis, sai taas löögi ka riigi (ja rahva) maine. Samas leiti kinnitust Jobbiki kui rassistliku ja antisemiitliku jõu mainele, kusjuures 10-protsendise toetusega ehk kolmandal kohal olev Jobbik on jõud, milles nähakse võimalikku kaalukeelt järgmistel valimistel.

Jobbiki välispoliitika kõneisiku Gyöngyösi enda meelest mõisteti tema märkust valesti. Tõesti, sõnavõtu tõlgendus „juudinimekirjade koostamisena” paistab mõnevõrra kontekstist välja rebituna. Gyöngyösi võttis sõna parlamendis diskussioonis, mille teema oli äsjane Gaza konflikt ja kus välisministeeriumi abiminister teatas, et valitsus pooldab Lähis-Ida konflikti rahumeelset lahendust, sest see tuleb kasuks nii juutidele ja palestiinlastele Ungaris kui ka Ungari päritolu iisraellastele.

„Ma tean, kui palju Ungari päritolu inimesi elab Iisraelis ja kui palju Iisraeli juute elab Ungaris,” ütles Gyöngyösi, üks 44 jobbiklasest 386-kohalises parlamendis. „Mu meelest teeb selline konflikt ajakohaseks siin elavate juudi päritolu inimeste kokkuarvutamise, eriti Ungari parlamendis ja Ungari valitsuses, kes tõepoolest kujutavad endast julgeolekuohtu Ungarile.”

Gyöngyösi arvamus ei tulnud „lambist”. Eelmisel nädalal Budapestis Iisraeli saatkonna ees toimunud meeleavaldusel ütles ka Jobbiki esimees Gábor Vona, et valitsusliikmete ja parlamendisaadikute puhul tuleb kontrollida, kas mõnel neist on äkki Ungari–Iisraeli topeltkodakondsus. Ka Gyöngyösi ise kinnitas hiljem, et ta pidas silmas vaid Iisraeli passiga ungarlasi.

Häälte püüdmise strateegia

Hukkamõist tuli muidugi nii kohalikelt juutidelt kui ka Iisraelist, kus Simon Wiesenthali keskus kritiseeris ka valitsust aeglase reaktsiooni eest.

„Ma olen holokausti üleelanu. Minusugustes inimestes tekitab see puhast hirmu. See on Euroopa häbi, maailma häbi,” ütles Ungari juudi kogukonna üks liidreid Gusztáv Zoltai, pidades Gyöngyösi sõnavõttu küll oportunistlikuks politikaanluseks. Ka vaatlejad on leidnud, et Jobbiki antisemiitlikud ja mustlastevastased ütlemised on sihitud häälte püüdmisele 2014. aasta valimiste lähenedes.

Kiiret reaktsiooni ei tulnud ka Euroopa Komisjonilt, kes on korduvalt väljendanud muret sallimatuse ja vähemuste õiguste pärast Ungaris ja kahelnud demokraatiast kinni pidamises ka Orbáni puhul.

Kahe aastaga on peaminister Orbán omandanud peaaegu diktaatori maine, sest tema erakonna Fideszi kahe kolmandiku suurune enamus võimaldab vastu võtta kõik seadusemuudatused, mida valitsus – ehk Orbán – soovib. Mitme Euroopa institutsiooni kurjustamise peale on seadusmuudatustes siiski üht-teist ka silutud. Kuid masside ees on ikka hoitud ülal loosungit, et Ungari ei ole „koloonia”, kus kamandavad „kenade rätsepaülikondadega” EL-i ametnikud.