Igatahes on ta alates teisipäevast oma valmisolekut väljendanud konkreetsemalt kui ekspresident, Venemaa rahvuslikuks liidriks peetav peaminister Vladimir Putin. Kandideerima hakkab neist kahest kindlasti ainult üks.

„Ma ei välista, et hakkan kandideerima uueks tähtajaks presidendiks,” teatas Medvedev üleeile õhtul avalikustatud, kuid juba 7. aprillil salvestatud intervjuus Hiina kesktelevisioonile (CCTV). Medvedev sõitis eile visiidile Hiinasse.

Võimalikust kandideerimisest presidendiameti teiseks tähtajaks on Medvedev rääkinud korduvalt alates möödunud aasta sügisest, aga seni oli ta kasutanud väga ebamääraseid väljendeid, rääkides „kokkuleppest Putiniga” ning „kuidas riigile oleks parem”. Sõnu „ei välista”, mis sisuliselt näitab tema isiklikku soovi jätkata Kremlis, kasutas ta esimest korda.

Viimane kord rääkis Putinist selgelt läänele rohkem meeldiv Medvedev presidendivalimistest avalikkuse ees talvel maailma majandusfoorumil Davosis. „Ma vaatan, kuidas sündmused hakkavad arenema,” ütles ta siis intervjuus Bloomberg TV-le. „See hakkab sõltuma tervest reast põhjustest, reast asjaoludest.”

Mevdedev lisas intervjuus hiinlastele veel ühe olulise nüansi. Ta väitis, et otsus, kas ta kandideerib uuesti või mitte, „võetakse vastu piisavalt lühikeses perspektiivis”. Medvedevi sõnul peab tema otsus põhinema sotsiaalsel olukorral, poliitiliste eelistuste hetkeseisul, aga eelkõige inimeste suhtumisel.

Putin kommeenteeris Medvedevit: „Ei mina, ega Dmitri Anatoljevitš ei välista, et kumbki meist võib minna valimistele.”

„Otsustades Medvedevi aktiivsuse järgi, ta tahaks kandideerida,” ütles Moskva kõrgema majandusülikooli praktilise politoloogia õppejõud Mark Urnov. „Kuid tundub, et nad ise ka veel siiski ei tea, kes hakkab.”

Tuntud politoloog Stanislav Belkovski on üks kõige veendunumaid nende ekspertide kasvavast reast, kes usub rohkem Medvedevi jäämisesse kui Putini naasmisse. „Vastus on juba selge – Medvedev,” lausus ta. „Kui ta muidugi otsustaval hetkel ei haigestu tinamürgitusse, ei lähe kloostrisse või ei juhtu veel mingit katastroofi.”

Alates aasta algusest on järjest rohkem jõudnud avalikkuse ette teemasid, kus Medvedev ja Putin või nende meeskonnaliikmed esitavad erinevaid seisukohti. Kõige tuntum näide oli Medvedevi ja Putini avalik sõnasõda Liibüa-vastaste õhurünnakute teemal. Duell lõppes sellega, et ametist pidid lahkuma mitu tuntud ametnikku, kes toetasid just Putini seisukohti.

Intervjuus CCTV-le pillas Medvedev huvitava lause, rääkides sellest, et neil on Putiniga ühine eesmärk tugevdada Venemaad. „Võib-olla me lihtsalt näeme erinevalt neid meetodeid ja vahendeid selle saavutamiseks,” lausus Medvedev.

Pinnase ettevalmistus

Politoloog Aleksei Vorobjovi meelest sondeerivad Medvedevi ja Putini meeskonnad avalikkuse reaktsiooni. Medvedevi meeskonna eesmärgiks on tema sõnul valmistada ette pinda „tandemokraatia” kui võimuvormi lõpetamiseks ning esitleda Medvedevit kui täiesti iseseisvat presidenti.

Moskvas, kus talv peab viimast vihast võitlust kevadega, on üha rohkem õhus meeleolu, et Dmitri Medvedev jääb veel kuueks aastaks presidendiks.

Putini parem käsi kisub krampi?

•• Venemaa sisepoliitika kuumim teema on nüüd mõjuka asepeaministri Igor Setšini tiibade kärpimine.

•• Medvedev andis hiljuti käsu, et ministrid peavad lahkuma riigile kuuluvate ettevõtete nõukogude juhtide seast. Paljud uskusid, et peaminister Putin ja tema meeskond ei kiirusta seda täitma, sest neil arvatakse olevat riigiettevõtetes suured huvid.

•• Üllatuslikult oli esimene, kes teatas oma lahkumisest Venemaa suurima naftafirma Rosneft nõukogu esimehe kohalt, Venemaa kogu naftatööstust koordineeriv Setšin.

•• Setšin juhtis ka Rosnefti ja Briti naftahiiu BP aktsiavahetustehingut, mis on nüüd aga BP Venemaa seniste partnerite nõudmiste tõttu seiskunud. Kolme Vene miljardäri avalik ülestõus FSB taustaga ning Venemaa jõuametnike mitteametlikuks liidriks peetava Setšini plaanide vastu pani Venemaal paljusid kulme kergitama, sest alates saamisest Putini paremaks käeks 2000. aastal pole seda keegi julgenud teha.