Aga nüüd on mõtete mõlgutamise aeg läbi. EL-i poliitiline elu löödi esmaspäeval kiiresti kihama, sest Saksamaa kantsler Angela Merkel pani augustikuu puhkustele punkti ja asus suurele Euroopa tuurile. Kõigepealt käis Merkel Vahemere ääres Itaalias ja täna jõuab ta sealt EL-i teise otsa Eestisse. Augusti lõpuni kestval tuuril kohtub Merkel kokku 15 EL-i riigi valitsusjuhtidega.

EL ei saa endale lubada Suurbritannia lahkumist pikalt leinama jääda.
Kiire diplomaatilise spurdi taga on Euroopas suve jooksul settinud arusaamine, et EL ei saa endale lubada Suurbritannia lahkumist pikalt leinama jääda ning alles jäävad 27 liikmesriiki peavad välja tulema konkreetse kavaga, kuidas isekeskis edasi minna. Tulevase EL-i nägu ja teod aga olenevad omakorda sellest, mismoodi joonistuvad välja uue, brittideta uniooni jõujooned.

Selles andis tooni kätte Merkeli esimese külastuse sihtkoht ehk Itaalia, kus Napoli ranniku lähedal asuva Ventotene saare juurde pargitud Giuseppe Garibaldi nimelisel lennukikandjal võõrustas teda koos Prantsusmaa presidendi François Hollande’iga Itaalia peaminister Matteo Renzi.

Uus triumviraat

Kolmik püüti dramaatilistele fotodele, mis kujutavad neid suure laeva tekil fotograafide poole jalutamas. Ülejäänud Euroopale ja maailmale saadeti sõnum, et Suurbritannia lahkumine ei jäta EL-i mingit auku, Suurbritannia koha on nüüdsest endale võtnud Itaalia.

Uue triumviraadi sõnumi, et Brexiti asemel on nüüd tähelepanu all taas EL-i tulevik, võttis Merkel kokku järgmiselt: „Me austame Suurbritannia otsust, kuid tahame loomulikult selgeks teha, et ülejäänud 27 riiki töötavad eduka ja turvalise Euroopa nimel.” Saksa valitsusjuht lisas, et viimases küsimuses vajab Euroopa kiiresti tulemusi.

Kuid fakt on see, et Suurbritannia eemaldumine ja Itaalia lisandumine EL-i traditsioonilisse suurde kolmikusse muudab senist riikidevahelist dünaamikat. Vaieldamatult läheb EL senisest rohkem lõunapoolsete riikide nägu ja see kujundab omakorda samme, mida 27 riigi liit Merkeli nimetatud tulemuste saavutamiseks ette võtab.

Merkel ütles Itaalias otse välja, et näeb EL-i eelarvereeglites „palju võimalusi paindlikkuseks”.
Kuigi mõned Lõuna-Euroopast kostnud hääled kutsusid EL-i vahetult pärast brittide referendumit asuma veelgi tihedama integreerimise teele, on selge, et see idee ei tule Merkeli jaoks kõne allagi. Igal pool pead tõstnud populismi tõttu pole loosung „Rohkem Euroopat!” eriti moes. See aga tähendab omakorda vajadust teha järeleandmisi muus vallas.

Majanduspoliitikas pole senine Saksa kasinusreeglitele keskendumine enam nii jäik.

EL-i julgeoleku ja kaitsepoliitika arendamine, mis seisis Suurbritannia sõnastatud range põhimõtte taga NATO-ga mitte konkureerida, pole Ühendkuningriigita Euroopa jaoks enam tabu.

Majandusvallas on juba suvel nähtud märke, et uued jõujooned soosivad rangete reeglite asemel muid lahendusi. Näiteks jättis Euroopa Komisjon Saksamaa avalikul õnnistusel tegemata trahvid pikka aega EL-i eelarvereegleid rikkunud Hispaaniale ja Portugalile.

Merkel ütles Itaalias otse välja, et näeb EL-i eelarvereeglites „palju võimalusi paindlikkuseks”, mis veel mõni aeg tagasi oleks olnud ennekuulmatu avaldus.

Sel kõigel on mõju ka Eestile, kes on olnud Saksamaa jaoks üks tugevamaid liitlasi majandus- ja eelarvepoliitika rakendamise mõttes. Või siis EL-i kaitseinitsiatiividesse suhtumises, mida Eesti on suuresti vastustanud, soovides olla lähedane Suurbritannia NATO-ennekõike-joonele.

Sisuliselt soovib Merkel täna Tallinnas kuulda, kas Eesti on valmis tema ja ülejäänud uue triumviraadi poliitikamuutustega kaasa tulema. Eesti valitsuse jaoks oleksid need märgiliselt suured sammud. Suurt valikut aga ei ole, sest üksi vanade dogmade eest võitlema jäädes ähvardab oht vajuda läbi pragude riikide sekka, kellest suurt midagi ei sõltu.

Merkeli spetsiaalne sõit Tallinna annab kinnitust asjaolust, et ta peab Eesti kaasamist Brexiti-järgse Euroopa kujundamisse väga tähtsaks. Kasvõi seepärast, et ajal, kui üleeuroopalised lahendused üldiselt moes pole, seisab Eesti selliste valdkondade ühise arendamise eest, millele isegi kõige suuremad euroskeptikud ei mõika vastuargumente leida. Ehk siis kõik digitaalteenustele kehtivate piiride mahalammutamisse ja nende turu arendamisse puutuv. Eestil tuleb tänane võimalus ära kasutada.

Kolm nädalat uue Euroopa esimese kohtumiseni

EL-i juhte tabanud reisituhin algas ka viimasel hetkel, sest juba kolme nädala pärast, 16. septembril toimub Slovakkia pealinnas Bratislavas esimene EL-i riigi- ja valitsusjuhtide kohtumine, kuhu Suurbritanniat palutud ei ole.

Tegemist on küll mitteametliku kokkusaamisega, sest ametlikult on Ühendkuningriik ikka veel EL-i liige. Kuid just Bratislavast oodatakse EL-i jäävatelt riikidelt selget sõnumit nii selle kohta, kuidas nähakse Brexiti protsessi kulgu, kui ka selle kohta, mil moel kavatseb EL uues olukorras edasi tegutseda.

Peale Angela Merkeli suure Euroopa-turnee teatas ka EL-i ülemkogu president Donald Tusk, et kavatseb enne Bratislava kohtumist käia kõigis liikmesriikides, et täpselt välja selgitada pealinnade vaated neis küsimustes ja mõistagi saada selgust, milliseks kujunevad uues olukorras Euroopa Liidu sisesed jõujooned.