Miks on Moskvast saanud kõige terroririkkam suurlinn maailmas?
(Muidugi kui Bagdad ja Kabul kõrvale jätta. Aga need linnad on hoopis teises staatuses kui Moskva, mis pole siiski sõjategevuse piirkond.) Viimase kümne aasta jooksul on Venemaa pealinnas toime pandud kaheksa suuremat terrorirünnakut, lisaks on õhku lastud kaks Moskvast väljunud reisilennukit ja pandud pomm kolmele reisirongile. Sealhulgas viimase poolteise aastaga on toime pandud kolm suurt terroriakti. Ei New York, Madrid ega London, mis on alates 2001. aastast samuti terrori ohvriks langenud, pole pidanud üle elama sellist seeriat, kuigi terroristide üksikud rünnakud neile linnadele on olnud mastaapsemad kui Moskvale. Enam-vähem kõikide Moskvas toimunud terroriaktide taga on nähtud Põhja-Kaukaasia islamivõitlejate kätt ning osa terrorirünnakute korraldajaid, kui nad on ellu jäänud, on ka süüdi mõistetud. Erandiks pole ka esmaspäevane terroriakt Domodedovos, milles hukkus eilsetel andmetel 35 inimest. Seni on peamine versioon, et lõhkekeha pani lennujaamas plahvatama enesetaputerrorist, nagu kümme kuud tagasigi ohvriterohketes metroorünnakutes Moskvas.
Võimatu ära hoida
„Selliste terroristide tegevusloogika on selline, et neid on väga raske ennetavalt hävitada,” ütles Moskva politoloog Aleksei Makarkin. „Need on väiksed grupid, kes aeg-ajalt tuletavad ennast meelde rünnakutega Põhja-Kaukaasias või üritavad tungida ka Moskvasse.” Makarkin rõhutas, et pole igikehtivat retsepti, kuidas selliseid terroriste ette välja peilida ja hävitada. „Kui hävitada praegu näiteks üks selline grupp, siis kaob terroristlikust ketist vaid üks jupp,” lausus Makarkin. Moskva sõjandusekspert Mihhail Timošenko ei usu, et Domodedovo plahvatuse organiseerisid lihtsad islamivõitlejad, kes tema sõnul on lõpetanud vaid „koraani lugemise lühikursused”. „Need olid külmaverelised professionaalid,” väitis Timošenko. Eksperdi sõnul viitab sellele ainuüksi rünnakukoha valik, sest suurt lennujaama on raskem kaitsta kui näiteks metrood. Lennujaam on üks suur läbikäiguhoov, eriti Moskvas. Teiseks valiti Timošenko sõnul meelega rahvusvaheliste lendude saabumissektor, lootuses, et hukkunute või kannatanute seas on välismaalasi, et saada rünnakule suuremat vastukaja välismaal. Samal eesmärgil valiti väga oskuslikult plahvatuse aeg, kui saabunud oli neli-viis rahvusvahelist reisi ja rahvast oli väga palju, märkis Timošenko. Arvude järgi tegutsevad Vene jõustruktuurid islamiterroristide vastu justkui edukalt.
Jaanuari keskel teatas Vene sisevägede ülemjuhataja kindral Nikolai Rogožin, et eelmisel aastal hävitati Põhja-Kaukaasias üle 30 islamiterroristide grupi ning üle 300 võitleja. Jaanuaris on juba teatatud vähemalt kolme suure grupi hävitamisest Dagestanis. Sellega seoses viitasid mitmed Moskva eksperdid pärast rünnakut Domodedovole, et jõuametkonnad astuvad vanale rehale: asunud jõuliselt võitlema terroristidega Põhja-Kaukaasias, unustavad nad muu Venemaa justkui ära, ning et plahvatus võib kõmatada ükskõik millises Venemaa osas. Selline seis Venemaal praegu kord juba on. Kremli poolt aktsepteeritava liberaalse partei Parem Tegu (Pravoje Delo) üks juhtidest, tuntud politoloog Georgi Bovt märkis, et tema meelest kestab endiselt „välja kuulutamata terrorisõda Venemaa vastu”, kuigi terrorismivastane operatsioon Tšetšeenias lõppes president Medvedevi käsul juba peaaegu kaks aastat tagasi. Justkui vastuseks Bovtile ütles Venemaa ühe võimsama islamiusuliste organisatsiooni Venemaa Islamikomitee esimees Geidar Džemal, et terrorirünnakute peatamiseks tuleb „lõpetada sõda Põhja-Kaukaasia vastu, mida peetakse varjatult Venemaa massimeedias, ning rahvustevahelise vaenu üles-kütmine”.
Võõraviha kasvab
Viimane mõte on väga tõsine etteheide, eriti detsembris üle Moskva kandunud kaukaaslastevastaste meeleavalduste taustal. Üks Moskva suuretiraažiline kõmuleht avaldas eile esiküljel suures kirjas küsimuse: „Kas Domodedovo-rünnak oli vastus Maneeži väljakule?” Viidati 11. detsembri pogrommile Kremli müüride kõrval, mis oli vene natsionalistide viimaste aastate suurim meeleavaldus. Üldine ksenofoobia kõige selle taustal kaukaaslaste vastu ainult kasvab. Seda enam, et Putin valis selgelt poole, viies lilli venelasest jalgpallifänni hauale, kelle tapsid Moskvas detsembri algul väidetavalt kaukaaslased. Venemaal toimub selgelt vene natsionalismi legaliseerimine, millele islamivõitlejatest enesetaputerroristid ainult kaasa aitavad. Veel võib arvesse võtta, et suur terroritegu alustas Venemaal suurt poliitika-aastat, mille lõpuks peaks selguma, kes saab 2012. aasta maist Venemaa uueks presidendiks – kas jätkab Medvedev või tuleb Kremlisse tagasi praegune peaminister Putin.
Eriti huvitav on jälgida, kuidas mõjutab terrorrünnak täna ja homme Mevdedevi esinemist Davosis ülemaailmsel majandusfoorumil. Medvedev peaks seal Vene ajakirjanduse andmetel esitama oma majandusprogrammi ja ideed, kuidas meelitada Venemaale rohkem välisinvesteeringuid. Levinud on arvamus, et natsionalistide meeleavaldusi ja nüüdset terrorirünnakut kasutatakse ära sisepoliitiliselt „korra tugevdamiseks”, mis tähendaks nuuti igasugustele radikaalidele, samuti liberaalidele, kes on Venemaal radikaalidega võrdsustatud. Huvitav on jälgida, mis muutub Venemaa kõikvõimsas julgeolekuteenistuses FSB-s, mis on suurte terroriaktide ettevalmistamise järjest maha maganud. Kas hakkavad pead lõpuks lendama Putini lemmikasutuses või hoitakse endiselt omasid, nagu on kombeks?
Maailma press: Medvedev ja Putin ei veena
Time Kuidas reageerib Putin?
•• USA ajakiri leiab, et plahvatus Domodedovos lõi president Medvedevi ja valitsuse usaldusväärsuse pihta. Vaevalt et isegi Putini võimuletulek hajutab venelaste kartusi julgeoleku pärast.
•• Tavaliselt on Putini ülesandeks rahustada rahvast lubadustega likvideerida terroristid. Kuid nüüd tegi ta algul ainsa avaliku etteaste kohtumisel tervishoiuministriga, paludes tagada abi ohvritele. Selgituste otsimine jäi seega palju kesisema retoorikaga Medvedevile. Tema sõnad kohtumisel julge-olekujuhtidega olid kaugel sellest verbaalsest karmusest, mida venelased ootavad oma liidritelt. Kuid võib-olla paistnuksid karmid sõnad sobimatutena pärast Vene terrorismivastase kampaania ebaõnnestumisi viimasel ajal.
•• Medvedevi võimuletulekust saadik 2008. aastal keskendus ta koos Putiniga Põhja-Kaukaasia majanduse arendamisele ja töökohtade loomisele, lootuses, et see meelitab musliminoori eemale äärmuslusest. Kuid terrorirünnak näitab, et seal nähakse Moskvas sellist ülekohut, mis ei ole seotud majanduslike teguritega. Neid inimesi ära ei osta.
•• Sellises olukorras ei veena Putini ja Medvedevi tavalised meetodid Vene avalikkust, et terrorismioht on kontrolli all. Frankfurter Rundschau Klaperjaht mustadele
•• Saksa ajalehe meelest tegutsevad Vene õiguskaitseorganid reflektoorselt – kontrolli tugevdatakse kohe seal, kus terroriakt sooritati. President Medvedev käskis taas tugevdada julgeolekumeetmeid raudtee- ja lennujaamades ning teistes tähtsates transpordisõlmedes.
•• Ja taas räägitakse „Tšetšeeni jäljest”. Tšetšeenid, ingušid, dagestanlased langevad 1999. aastast vaat et otsekohe kahtluse alla. Seepärast kalduvad kuumaks köetud vene jõugud pealinnas ja teistes linnades sageli selle poole, mida on kombeks eufemistlikult ülekohtuks nimetada. Teisisõnu on see klaperjaht mustadele, nagu nimetatakse Kaukaasia päritolu inimesi. Kaivo Kopli
Ohvriterohkemad terrorirünnakud Venemaal aastail 2003–2011
•• Viimati sooritati ohvriterohked terrorirünnakud Moskvas 2010. aasta 29. märtsil, kui kahes metroojaamas toimus 40-minutilise vahega kaks plahvatust. Hukkus vähemalt 40 inimest, haavatuid oli enam kui sada.
•• Paar ööpäeva hiljem lasid end kaks enesetaputerroristi õhku Dagestanis Kizljaris, tappes 12 ja haavates 18 inimest. Võimude kinnitusel olid Kizljari ja Moskva terroritööd seotud.
•• Eelmisel aastal toimusid suitsiiditerroristide rünnakud ka septembris Põhja-Osseetias Vladikavkazi keskturul, kus hukkus 17 inimest ja vigastada sai 160, ning mais Stavropolis, kus sai surma seitse inimest ja vigastada vähemalt 40.
•• Vladikavkazi keskturul on ohvriterohkeid terrorirünnakuid olnud ka varem – 2008. aastal 12 ohvriga ja 1999. aastal 52 ohvriga.
•• 2009. aasta novembris panid islamiterroristid plahvatama pommi Moskvast Peterburi teel olnud Nevski ekspressrongis, hukkus vähemalt 27 inimest ja haavata sai sadakond. Järgmisel päeval toimus kohas, kus vagunid olid teelt välja paiskunud, veel teinegi plahvatus.
•• Samal raudteel korraldati plahvatus ka kaks aastat varem, kui mitukümmend inimest sai haavata, kuid surma ei saanud keegi.
•• 2009. aasta augustis sõitis suitsiiditerrorist lõhkeaineid täis veokiga Inguššia suurima linna Nazrani miilitsa peahoone väravast sisse, plahvatuses hukkus 24 inimest, vigastatuid oli üle 130.
•• 2006. aasta augustis plahvatas pomm ühel Moskva äärelinna turul, hukkus kümme ja haavata sai poolsada inimest. 2004. aasta augustis kärgatasid peaaegu samal ajal pommid kahes reisilennukis, tappes 90 inimest.
•• Esimene Moskvast Volgogradi suundunud lennuk kukkus alla Moskvast lõunas, teine pealinnast Sotši teel olnud lennuk plahvatas Doni-äärse Rostovi lähedal. •• Sama aasta samal kuul lasi enesetapjast pommipanija end õhku Moskva kesklinnas, hukkus kümme ja viga sai enam kui poolsada inimest.
•• 2004. aasta juunis vallutasid mässulised Inguššia siseministeeriumi hoone ja ründasid veel mitut objekti. Surma sai vähemalt 92 inimest.
•• Võidupüha tähistamisel Tšet-šeenia pealinnas Groznõis hukkus pommiplahvatuses seitse inimest, nende hulgas Tšetšeenia liider Ahmad Kadõrov, praeguse presidendi Ramzan Kadõrovi isa. Vigastada sai üle 50 inimese.
•• Sama aasta veebruaris tappis suitsiiditerrorist Moskva metroos vähemalt 39 inimest, vigastada sai enam kui sada inimest.
•• 2003. aasta detsembris lasi terrorist end õhku Kremli lähedal, tappes viis ja vigastades 13 inimest.
•• Mõni päev varem toimus plahvatus reisirongis Lõuna-Venemaal Jessentuki raudteejaama lähedal, surma sai 46 ja haavata 160 inimest.
•• Sama aasta augustis lasi enesetapja õhku lõhkeaineid täis auto Põhja-Osseetias Mozdoki sõjaväehaigla juures, tappes vähemalt poolsada inimest.
•• Juulis tapsid kaks naisterroristi end Moskvas Tušino lennuväljal toimunud rokifestivalil, pannes plahvatama 15 inimest.
•• Mais sõitis kaks pommiautot Tšetšeenia põhjaosas Znamenskojes valitsushoonesse, tappes 59 ja vigastades kümneid inimesi.
