Mis ühendab Bondi ja bin Ladeni tapjaid?
Osama bin Ladeni tapmine võiks vabalt olla James Bondi filmi süžee: USA eriväelased sooritasid Pakistanis sama, millega Bond on aastakümneid tegelenud kinolinal – sihttapmise.
Superagent Bondi tegevus annab suhteliselt hästi edasi sihttapmise (inglise keeles targeted killing) olemust. Bond sooritas sihttapmise tavaliselt filmi alguses, kui ta oli illegaalselt sisenenud mingisse riiki, tihti Tema Majesteedile vaenulikku, ja lahkus sealt pärast efektset sooritust sama kiiresti, kui tuli.
Päriselus sooritatakse sihttapmisi enam-vähem samamoodi – luure fikseerib sihtmärgi riigis, kuhu sihtmärki taga ajava valitsuse käsi õiguslikult ei ulatu. Seejärel annavad valitsus-agendid või tänapäeval mehitamata lennuaparaadid kiire ja tapva löögi. Üldjuhul on hävitatav isik hävitaja silmis süüdi terrorismis või mõnes sõjalises konfliktis osalemises.
Bin Ladeni tapmine Pakistanis USA eriüksuslaste poolt oli selge sihttapmise juhtum, kinnitas Eesti üks tuntumaid rahvusvahelise õiguse spetsialiste, Tallinna ülikooli õigusinstituudi president Rein Müllerson.
USA koos Iisraeliga ongi peamised riigid, mis kasutavad maailmas sihttapmisi. Ka Venemaa eriteenistustele pole sihttapmised võõrad, kuid erinevalt ameeriklastest ja juutidest kasutavad nad seda taktikat peamiselt omaenda riigis, hävitades Põhja-Kaukaasia mässulisi.
„Tegemist ei ole ausalt öeldes väga uue trendiga, Iisrael on sihttapmisi Palestiina terroristide vastu kasutanud juba alates iseseisvumisest ning USA kasutas neid salaja pidevalt külma sõja ajal, kuid n-ö ametlikuks poliitikaks on sihttapmised mõlema riigi puhul muutunud 21. sajandi algusest,” ütles sihttapmisi rahvusvahelise õiguse kontekstis uuriv Tartu ülikooli magistrant Marika Kütt. „Obama valitsusajal on sihttapmisi eriti palju kasutatud võrreldes Bushi valitsusajaga.”
Oluline detail sihttapmiste puhul on see, et hävitatavat isikut ei püütagi vangi võtta ega kohtu ette tuua. Ka bin Ladenit mindi ettekavatsetult tapma. See tekitabki rahvusvahelise õiguse seisukohast küsimuse, kuivõrd on sellised tapmised seaduslikud.
„Sihttapmised on juba aastaid olnud rahvusvahelise arutluse objektiks,” ütles Müllerson. „Nüüd on tekkinud arusaam, et see on lubatud, kui on asukohariigi nõusolek ja välditakse juhuslikke tsiviilohvreid.”
Bin Ladeni tapmise puhul suutsid ameeriklased juhuslikke ohvreid laias laastus vältida, aga Pakistani nõusolekut neil sealsel territooriumil toimetamiseks ei olnud.
„Pakistan nõusolekut ei andnud, sest seda nendelt ei küsitudki. Pakistan on aga selles küsimuses ametlikult vait, sest neil on ilmselt piinlik hakata nüüd ameeriklastega selle üle vaidlema,” nentis Müllerson.
Müllersoni sõnul on tekkinud seis, mida rahvusvahelises õiguses määratletakse terminiga „olukord, mis muudab õigusrikkumise mitterikkumiseks”. „See tähendab, et kui on teise riigi nõusolek (suveräänsuse rikkumiseks – J. P.), mis on antud kas eelnevalt või tagantjärele, siis see ei ole enam õigusrikkumine. Ja praegu võib sellest nii aru saada,” väitis ta. Küti sõnul on maailmas rahvusvahelise õiguse ekspertide seas sihttapmise õiguspärasuse kohta arvamusi seinast seina.
„Üldiselt ollakse konsensusel, et sihttapmised relvastatud konflikti ajal võivad olla teatud tingimustel õiguspärased,” lausus ta.
Õiguspärane sihtmärk
Relvakonflikti olemasolu on Küti sõnul seega üks olulisemaid näitajaid sihttapmise õiguspärasuse üle otsustamisel, kuna selle ajal kohaldub humanitaarõigus, kus surmava jõu kasutamise standardid on palju leebemad kui inimõiguste valdkonnas.
Eeldusel, et bin Laden tapeti relvastatud konflikti tõttu, sõltub tema tapmise õiguspärasus Küti teatel omakorda sellest, kas teda oli võimalik käsitleda rahvusvahelise õiguse silmis õiguspärase sihtmärgina. Relvastatud konfliktis võib vastase poole võitlejate vastu kasutada surmavat jõudu ja neid ei pea kindlasti enne arreteerima.
„USA on avalikustanud info, et bin Ladenil oli endiselt aktiivne roll al-Qaida tegevuse planeerimisel ja strateegiate kujundamisel ning et ta sisuliselt juhtis al-Qaidat,” ütles Marika Kütt. „Kui see nii oli, siis tundub, et bin Laden oli tapmise hetkel õiguspärane sihtmärk.”
Tuntumad sihttapmised
•• Enne Osama bin Ladeni sihttapmist oli ameeriklaste tuntuim sihtmärk viimasel kümnendil al-Qaida Iraagi-haru väidetava juhi Abu Musab al-Zarqawi likvideerimine 2005. aastal. Ta tapeti lennukilt lastud „sihitud pommiga”.
•• USA ongi kasutanud sihttapmisi viimase kümne aasta jooksul peaaegu eranditult Talibani ja al-Qaida juhtisikute tapmiseks.
•• Iisraeli viimase kümnendi tuntuim sihttapmise ohver oli 2004. aastal Hamasi vaimne liider Sheikh Ahmed Yassin. Iisraellaste väidetavalt esimest teadaolevat sihttapmise operatsiooni Beirutis juhtis 1973. aastal nende tulevane peaminister Ehud Barak.
•• Vene eriteenistuste sihttapmisteks võib pidada enamiku Tšetšeenia iseseisvusliikumise juhtide likvideerimist: 1996. aastal Džohhar Dudajev, 2002. aastal Hattab, 2004. aastal Zelimhan Jandarbijev (tema tapeti erinevalt teistest välismaal – Kataris) ja 2006. aastal Šamil Bassajev.
