"Valitsus on otsustanud, et Mount Everest puhtaks teha, peab iga ekspeditsiooni liige endaga mäelt kaasa võtma vähemalt kaheksa kilo prügi lisaks nende enda prügile," ütles ametnik.

Matkajad, kes ei järgi uusi reegleid, saavad karistatud, kuid praegu ei ole selge, kas tegemist saab olema rahatrahvi või mõne muu sanktsiooniga.

Aastakümned mägiekspeditsioone on maailma kõrgeimale mäele halvasti mõjunud ja sinna on kogunenud tohutult palju prügi, mille hulgas on näiteks hapnikuballoone, fekaale ja isegi mägironijate surnukehasid (mis ei lagune ekstreemsetes tingimustes).

Ekspeditsioonidel käijad peavad prügi viima kontorisse, mis seatakse järgmisel kuul üles baaslaagrisse. Samas kohas hakatakse andma ka meditsiinilist abi ja lahendama võimalikke konflikte.

Ka praegu peavad matkajad 4000 dollarit deposiiti maksma, mis tagastatakse alles pärast kontrolli, tuvastamaks kas kõik mäkke viidu ka tagasi toodi. Siiski on sellise reegli täitmine olnud probleemne.

Keskkonnakaitsjad ja mägironijate klubid on pikalt otsinud Everesti prügiprobleemile lahendusi ja korraldanud ka koristustalguid. Nepali võimud loodavad, et baaslaagrisse uue ametiasutuse ehitamise ning reaalsete trahvidega hakkab olukord ka reaalselt paranema.

Mount Everestil on kaks baaslaagrit, kuid lõunapoolne laager, mis on 5364 meetri kõrgusel, asub kõige populaarsema matkaraja peal. Põhjapoolne baaslaager asub Tiibeti territooriumil ja on 5150 meetri kõrgusel merepinnast.

Mount Everesti tipus on käinud kolm eestlast. Esimene oli Alar Sikk 22. mail 2003, 16. mail 2011. aastal jõudsid Džomolungma tippu Tanel Tuuleveski ja Andras Kaasik.