Mubaraki vangi mõistmisest jäi rahvamassile väheks
Tahriri väljak Kairos on kujunenud Egiptuse revolutsiooni ja ühtlasi kogu araabia kevade sümboliks. Mullu võimult tõugatud presidendi Hosni Mubaraki eluks ajaks vangi mõistmine ei olnud aga sellele väljakule kogunenud rahva arvates piisav karistus. Eile nähti teist päeva järjest Tahriri väljakul tuhandeid protestijaid, kelle arvates tulnuks Mubarak surma mõista.
Esimene presidendivalimiste voor pingeid ei vähendanud, teine voor tõotab neid veel viimase piirini võimendada. Osa egiptlastest pole valmis leppima ühegi kompromissi ega valimistulemusega. Üleeile öösel toimunud masside rünnak presidendikandidaat Ahmad Shafiqi peakorterile – ta oli Mubaraki-aegne peaminister – ajab sealset ühiskonda üha rohkem lõhki, kogus ju Shafiq esimeses valimisvoorus 23,7 protsenti ehk üle 5,5 miljoni hääle. Ta oli küll Mubaraki võimu käepikendus, aga tal on märgatav toetajaskond ja rääkida kogu rahva raevust tema vastu oleks selge liialdus.
Kui mullu jaanuaris protestilaine Tuneesia eeskujul ka Egiptuse neelas, üritas president Mubarak seda jõuga maha suruda, käskides armeel meeleavaldajad laiali ajada. Veresaunas hukkus vähemalt 846 inimest, haavata sai 6000. Paraku sellest ei piisanud – protestid paisusid revolutsiooniks ja Mubarak oli sunnitud vastumeelselt võimust loobuma.
Seejärel paljastus mitu korruptsiooniskandaali, laupäeval mõisteti massimõrvasüüdistusega Mubarak ja ka tema siseminister Habib al-Adly eluks ajaks vangi. Pahameelt ühiskonnas võimendas aga see, et kuus varasemat armeejuhti mõisteti nüüd õigeks, ka lükati ümber Mubaraki ja tema poegade korruptsioonisüüdistused.
Karistus pole tõsiselt võetav
Egüptoloog Sergei Stadnikovi arvates oleks olnud loogiline, et Mubarak ja ta pojad oleks süüdi mõistetud hoopis korruptsioonis, sest see, kes konkreetselt andis rahvamassi tulistamise käsu, on mõnevõrra ebaselgem. Mubaraki eluks ajaks vangi mõistmine ei ole tema vanust arvestades tõsiselt võetav karistus, leidis Stadnikov ja lisas, et tõenäolisem on see, et 84-aastasele Mubarakile antakse peagi armu. „Kes iganes järgmiseks presidendiks valitakse, tema ees seisab tõsine dilemma. Alternatiiviks oleks vaid see, et Mubarak sureb vangla haiglas,” märkis Stadnikov.
Sõjaväehunta, mis on küll lubanud võimu juunis valitavale uuele presidendile üle anda, ei ole suutnud ennast populaarseks teha, lisaks on meeleavaldajate laialiajamisel verd valatud ka pärast Mubaraki kukutamist. Raevu hunta vastu ei tasu seega eriti imeks panna.
Palju raskem on rahvast kontrollida praegu riigi juhtivaks jõuks tõusnud Muslimi Vennaskonnal, kes enam kui poole sajandi järel taas põranda alt välja lasti ja lubab nüüd Vabaduse ja Õigluse Partei nime all riigis demokraatiat ehitada. Parlamendis on ta tugevaim jõud, aga enamus puudub. Ja kuni riigil uut presidenti ei ole, ei saa partei ka valitsust kokku panna.
Uus masside kogunemine Kairos meeleavaldustele võimaldas Muslimi Vennaskonna liidril Muhammad Mursil kuulutada, et revolutsioon läheb edasi.
Mursi, kes presidendivalimiste esimeses voorus kogus ligi 25 protsenti häältest (5,7 miljonit häält), oli küll Shafiqist populaarsem, aga napilt. Tahriri väljaku rahvamasse tema ainuisikuliselt liigutada ei suuda.
Milline sõnum oleks leebemal karistusel uuele presidendile?
Nele Siplane
elanud Egiptuses ligi seitse aastat
Mina ei ole muidugi kellegi kohtumõistjaks, kuid inimestele on üldiselt omane mõte, et iga kuritegu saab kord karistatud. Ilmselgelt kasutas Mubarak tema käes olevat võimu aastaid kurjasti ja eluaegne vangistus – olgu neid aastaid talle siis antud kui palju tahes – on ilmselt kõige leebem karistus. Egiptus on tohutute varadega maa, mille rahvas elab vaesuses, kuid presidendiks oli maailma rikkaim mees – juba sellest võrdpildist, mis iseloomustas Egiptust aastakümneid, joonistub tugeva kontrastina välja ebaõiglus ja korruptsioon.
Internetis levivatest fotodest on näha Mubaraki ja tema poja üsna mugavad elutingimused ka trellide taga ning nagu on näha uutest streikidest, ei ole ka vanglakaristus Mubarakile rahva arvates piisav. Mõnelt poolt kostab arvamusi: mis sellest vanast mehest enam piinata? Kuid millise sõnumi saadaks leebem karistus uuele presidendile? Ilmselt on rahulolematus põhjendatud.
