Rüüstajad varemete keskel

Ajaloomälestised on eriti ohus Iraagis, mida paljud tsivilisatsioonid peavad oma sünnikohaks. Tigrise ja Eufrati vaheline Mesopotaamia on pakkunud arheoloogidele suurt huvi juba sajandeid, kuigi viimase kümne aasta jooksul on sealne uurimistöö seiskunud. Kohalikud ajaloolased näevad aga suurt vaeva mitte iidsete varemete uurimisega, vaid hoopis nende kaitsmisega võimalike vandaalide eest.

Sõda ohustab muinaslinnu peamiselt kahel moel. Esiteks Iraagi sõjalisi objekte pommitades võib USA lennuvägi tabada ka lähedal asuvaid muinsusi. USA armeejuhtkond on seekord kindlalt lubanud, et nad peavad kinni 1954. aasta Haagi konventsioonist, mis kohustab sõjas muinsusi mitte ründama. USA pole seda lepingut ise siiani ratifitseerinud. Jaanuaris kohtus rühm USA ajaloolasi Pentagoni esindajatega, siis selgus, et mitterünnatavate muinsuste nimekirja oli kantud Iraagis vaid 150 objekti.

Teiseks, USA pealetungi eest taganevad Iraagi armeeüksused ja fedajeeni-partisanid võivad kergesti jõuda järeldusele, et varemetesse varjudes on nad USA sõdurite kuulide eest kaitstud. Ameeriklaste arvates kuulub muinsuste taha varjumine isegi Iraagi sõjataktika juurde.

Najafi linna hõivama asunud õhudessantväelased said aga kindla korralduse sealseid pühapaiku mitte tulistada.

Iraak ise tõenäoliselt muinsusi hävitama ei hakka, kuigi ajaloolaste hinnangul on varem mitmedki muinsused saanud kõvasti kannatada turismi huvides rekonstrueerimise tõttu.

Mõni päev tagasi võtsid USA 141. mehhaniseeritud jalaväepataljoni sõdurid oma kontrolli alla Uri varemed. Iraagi sõdureid seal ei olnud, kaks kohalikku perekonda, kellele varem maksti varemete valvamise eest, tulid ameeriklastelt aga joogivett ja toitu paluma. Kõik muud varustuskanalid olid nende jaoks katkenud.

Muinsused propaganda teenistuses

Saddam Hussein on eelistanud propagandistlikult ennast näidata vanaaja Babüloonia valitsejate mantlipärijana, kuid pidev sõdimine pole talle jätnud aega muinasmälestiste tegeliku kaitsmisega tegeleda.

Küll püüavad riigi ligi sadat tuhandet muinsust kaitsta Bagdadis asuva Iraagi muuseumi töötajad, samal ajal on ohus ka muuseum ise, kuna otse naabruses asub telefonikeskjaam.

1991. aastal kannatas õhurün-nakutes Ur, kuna Iraak oli ehitanud selle kõrvale oma sõjalennuvälja.

Mürsutabamusi sai Uri tsikuraat, mis ehitati 2113. – 2096. aastal e.m.a. Kannatada sai ka Mosulis 10. sajandil ehitatud mošee. Ülejäänud mälestised pääsesid vaid mõradega.

Kõige halvem aeg saabus aga pärast Lahesõda, kuna kontroll ajaloomälestiste üle kadus peaaegu täielikult. Iraagi arheoloog Donny George tunnistas, et viimase 12 aasta jooksul on Iraagi muuseumidest varastatud vähemalt 4000 muinaseset, osa neist on avastatud hiljem isegi Inglismaal Sotheby oksjonil. Niniveh’ varemetest raiusid röövlid välja seinareljeefe, et neid lääne kunstikogujatele edasi müüa. Khorsabadis purustati aga üks Sargon II palee tiivulise härja kuju.