Muslimid paluvad Vatikanilt pääsu Córdoba mošeesse
Samasisulise läkituse saatsid nad juba aasta tagasi peaminister Jose Luis Rodriguez Zapaterole, kes aga vältis sellel teemal avalduste tegemist, sest uhke ehitise üle otsustamine ei kuulu valitsuse kompetentsi. Sarnaselt reageeris ka Córdoba linnavalitsus, kes avaldas lootust, et islaminõukogu ja Córdoba piiskopkond, kelle valdusse mošee kuulub, jõuavad kõiki rahuldavale otsusele.
Kirikuisad aga ei näita tekkinud arutelu suhtes üles mingisugust entusiasmi. Córdoba piiskop Juan Jose Asenjo ei usu, et usklikud saaksid sõbrali-kult hoonet jagada, ja arvab pigem, et “pühakodade ühine kasutamine ajaks usklikud segadusse ning õhutaks uskudevahelisi erinevusi”. Sellega sai järjekordne islaminõukogu taotlus Córdoba mošee kohta tagasi lükatud.
Suur sümboolne tähendus
Tegu on täpselt vastupidise lähenemisega islaminõukogu propageeritud jagamise põhimõttele, mida toonitatakse ka paavstile läkitatud kirjas: “Ühise palvetamiskohaga saaks maailmas luua unikaalse ruumi, mis oleks tähendusrikas ja abiks inimkonnale teel rahu poole,” seisab katoliku kirikule saadetud üleskutses.
UNESCO maailmapärandisse kuuluv pühakoda on Hispaania ajaloos üks esinduslikumaid näiteid sellest, kui suure tähtsuse saavutas islam Ibeeria poolsaarel. Ehitise kunstilisele väärtusele lisandub tema suur sümboolne tähendus, mis võib Córdoba piiskopkonna otsuse muuta automaatselt poliitiliseks teemaks. Juba ammu ei jäta kedagi külmaks vaidlused, kus islam ja kristlus koos figureerivad.
Córdoba mošee ehitamist alustati 780. aastal endise San Vicente basiilika kohale, oma
23 400-ruutmeetrise pinnaga on ta suuruselt kolmas mošee maa-ilmas. 13. sajandil, pärast mauride väljalöömist, hakkasid pü-hakoda oma jumala kummardamiseks kasutama kristlased. 16. sajandil ehitati mošee südamesse renessanslik katedraal.
