Need tegevused, mis eelnevad kolm aastat kestvale edasi-tagasi reisile Marsile, ei too teadlastele pelgalt uusi proove avakosmosest, vaid annavad ka võimaluse testida põhilist tehnoloogiat, mida mehitatud reisiks vaja on.

Washingtoni ülikoolis täna lõppeval konverentsil ütles NASA juht Bolden briti lehele The Times: "Kui see liik (inimesed - toim.) tahab määramata ajaks ellu jääda, peame muutuma mitme planeedi liigiks. Me peame Marsile minema ja see saab olema hüppelauaks ülejäänud päikesesüsteemidele."

USA eesotsas NASA-ga on võtnud juhtrolli inimeste Marsile viimisel. NASA alustas teekonda Marsile juba aastakümneid tagasi kulgurite ja orbiidilendudega ning 2010. aasta aprillis ütles president Obama, et tegemist on kriitilise tähtsusega strateegiaga. Kennedy kosmosekeskust külastades esitas Obama oma riigile väljakutse saata inimesed asteroidi pinnale aastaks 2025 ja Marsile 2030ndatel, vahendab Space.com.

Robotid on Marsi uurinud juba rohkem kui 40 aastat, kuid inimeste sinna saatmise missiooni esimesed faasid toimuvad Maale oluliselt lähemal - rahvusvahelises kosmosejaamas (International Space Station - ISS). Astronaudid ISS-i pardal aitavad NASA-l uurida, kuidas missioone sügavamal kosmoses läbi viia.

Bolden avalikustas konverentsil ka teisigi ambitsioonikaid plaane, mille ellu viimiseks on lisarahastus Valgest Majast hädavajalik. Sinna hulka kuulub näiteks töömasin, mis kasutab päikeseenergiast elektriga laetud aatomeid süvakosmoses liikumiseks ning Orioni mitmeotstarbeline meeskonnaga sõiduk, mis peaks olema "järgmise põlvkonna kosmoselaev" tulevikureisideks Kuule ning Marsile.

Bolden, kes juhtis kosmosesüstikut, mis viis 1990. aastal Hubble'i teleskoobi orbiidile, lisas, et 2030ndatel inimeste Marsile viimine on võimalik juhul, kui NASA eelarvet suurendatakse.