Nigeeria naftatööstus. Kuidas mustast kullast sai needus

Aastakümned naftapumpamist on Nigeeria lõunaosast teinud ühe maailma reostatuma piirkonna. Kohalikud süüdistavad Shelli reeglite eiramises, suurfirma aga torusid rüüstavaid Nigeeria naftapiraate. Ehkki nafta on kohalikku elu juba aastakümneid sõna otseses mõttes tapnud, tehti esimene kompensatsiooni mõistev kohtuotsus alles tänavu jaanuaris.

„Vaadake, et te õli sisse ei astu, seda on siin igal pool,” ütleb nigeerlane Erabanabari Kobah, kui meile oma koduküla näitab. Kobah sündis siis, kui Nigeeria lõunaosas Nigeri jõe deltas 1950-ndate teises pooles naftat leiti. Nüüdseks on sealne maa ja ühiskond peamiselt naftahiid Shelli pumbatud naftast niivõrd läbi imbunud, et see on muuutnud üheks maailma reostunumaks paigaks. Ogoni piikonna Goi ja Bodo külad on selle ehe näide. Ehkki nafta pumpamine lõpetati seal kohalike meeleavalduste tõttu juba 1993. aastal (vt kõrvallugu), on külade reostus üksnes suurenenud. Nafta avastamisest alates on torud lekkinud üle 7000 korra ja maha voolanud miljoneid naftabarreleid.

Kuigi nende arvude tõsidusest räägivad juba rohked nullid ja sõna miljon, ei jõua reostuse tegelik traagika kohale enne, kui lähed küladesse kohapeale. Sealsed külamehed ütlevad musta kulla kohta ainult üht: needus. Kuigi Nigeeria on Aafrika suurim naftatootja ja see tööstus on riigi üks olulisemaid, viiakse enamik naftat maalt ümber töötlemata välja. Naftakasumeid iseloomustab läbipaistmatus ja rikkus pole kohalikeni jõudnud – kui mõned naftaraha eest ehitatud koolid ja haiglad välja jätta. Nafta tähendab nende jaoks pigem kadunud elatist ja haigusi, mille on põhjustanud Metsiku Lääne tasemel tööstus, kus reegleid ei järgita.