Nokk kinni, saba lahti: Medvedev ei ütle ikka veel midagi kindlat
Valimiskampaania algusest veel märku ei antud, kuid Venemaa president Dmitri Medvedev hoiatas USA-d, et võib taas hakata tuumajõude tugevdama.
Venemaa president Dmitri Medvedev pidas eile oma ametiaja kõige suurema pressikonverentsi ja jättis endiselt kõik otsad lahti idanaabri sisepoliitika kõige huvitavamas küsimuses: kas ta kandideerib järgmise aasta kevadel uueks ametiajaks Venemaa presidendiks või mitte?
„Oodata ei ole enam kaua,” oli ise oma pressikonverentsi juhtinud Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi kõige konkreetsem vastus mitmele selleteemalisele küsimusele.
Medvedev filosofeeris pikalt, miks tema ja peaminister, eelmine Venemaa president Vladimir Putin ei kiirusta otsustama, kumb kandideerib ja ülimalt suure tõenäosusega ka võidab presidendivalimised. „Poliitika pole ainult sõu, vaid tõsine töö. Sellised otsused tehakse siis, kui selleks on õige aeg ja see annab maksimaalset poliitilist efekti,” ütles Medvedev.
Enda sõnul on Medvedevil Venemaa tulevikust Putiniga ühine ettekujutus, aga taktika selle saavutamiseks olevat veidi erinev. „Näiteks moderniseerimist näeb Putin rahuliku, aegamööda toimuva protsessina, aga mina näen, et meil on šanss seda kiirema protsessina läbi viia.”
Kõige olulisema avalduse tegi Medvedev hoopis välispoliitika kohta. Puudutades suhteid USA ja NATO-ga – üldiselt iseloomustas ta neid sõnadega „mitte kõige halvemad” –, kritiseeris ta USA plaani paigutada Ida-Euroopasse raketitõrjesüsteeme, mis ameeriklaste väitel on mõeldud Iraani rakettide vastu.
Ta nimetas seda kõige suuremaks probleemiks suhetes USA ja NATO-ga. Enda sõnul ei usu Medvedev, et raketitõrjesüsteemi ehitatakse Iraani vastu, vaid et see on tegelikult suunatud Venemaa vastu. „Kui see on meie vastu, siis öelge seda avalikult!” nõudis Venemaa president.
Medvedev hoiatas, et kui raketitõrje küsimuses ei leita koostööd, siis peab Venemaa välja töötama vastumeetmed. „Me peame sel juhul hakkama forsseeritult oma tuumarelvade potentsiaali arendama,” teatas ta. „See oleks väga halb stsenaarium, mis heidaks meid tagasi külma sõja aega.”
Küsimusele, kas välismaal on hakatud Venemaad viimastel aastatel paremini mõistma, vastas Medvedev: „Veidi-veidi.” „Ma pean seda meie välispoliitika teeneks, mis peab olema ettearvatav ja läbipaistev,” lausus ta. „Seda pole alati kerge saavutada, kuid see on meie partneritele ja naabritele oluline.”
Huvitava lause pillas Medvedev Vene-Gruusia sõja kohta (2008. aasta augustis). „Ükskõik kuidas neid sündmusi mujal maailmas ka ei interpreteeritud, see oli meie riigi jaoks väga tähtis, et ta tunneks oma jõudu ega laguneks laiali,” ütles Medvedev oma ametiaja saavutustest rääkides. Teatavasti toimus kogu lahingutegevus Gruusia territooriumil ja otsest ohtu Venemaa territooriumile ei olnud.
Lühikesele, kuid Venemaa riigijuhte alati ärritavale küsimusele, miks on hiljuti taas 14 aastaks vangi mõistetud, Venemaa endise rikkaima inimese, kunagise naftafirma Jukos omaniku Mihhail Hodorkovski vanglast vabanemine ohtlik, vastas Medvedev lühidalt: „Mitte millegi poolest pole ohtlik!”
Kui Kreml kutsus kokku Medvedevi ametiaja suurima pressikonverentsi, siis eeldasid paljud, et Venemaa presidendil on kümme kuud enne presidendivalimisi edastada mõni oluline sõnum. Mingit erilist sõnumit aga ei olnudki. Mõningasele sõnumile võis viidata Medvedevi ja ajakirjanike kohtumise koht – Moskva külje all asuv Skolkovo, kuhu peaks Medvedevi Venemaa moderniseerimise plaani ühe tähtsaima ettevõtmisena kerkima innovatsioonilinnak.
Skolkovost peaks saama omamoodi Venemaa analoog ameeriklaste kuulsale Silicon Valleyle, kust on alguse saanud paljud kuulsad infotehnoloogiafirmad nagu Microsoft, Apple, Cisco jt.
Aga ka Skolkovos polnud veel midagi näidata. Esialgu viib Skolkovosse ainult hea asfalttee, kuid midagi reaalset sinna tulevase teaduslinnaku jaoks kerkinud ei ole. Pressikonverents toimus Skolkovo rahvusvahelises ärikoolis, millel pole presidendi kavandatava uue teaduslinnakuga mingit seost.
Innograd Venemaale
Vene keeles Innogradi rajamise idee käis Kreml välja alles aasta tagasi ja nii lühikese ajaga ei saagi nii suurel projektil erilisi resultaate olla, ütles Moskva sõltumatu poliitika- ja majandus-analüütik Konstantin Simonov.
Medvedevi idee järgi, mida ta on isiklikult reklaaminud näiteks oma USA-, Hiina- ja Hongkongi-visiitidel, tuleb Skolkovosse Venemaa uue majanduspoliitika katsepolügoon ja innovatiivsete tehnoloogiate inkubaator. Spetsiaalselt Innogradi rajamiseks eraldatud maa-alale peab tulema ülikool ja tehnopark, et eelkõige luua uusi lahendusi energeetikas, infotehnoloogias, biomeditsiinis, kosmose- ja tuumaenergiatööstuses.
Skolkovo projekti peaksid koos hakkama arendama riik ja erainvestorid. Selleks moodustatud fondi juhtima on Kreml määranud Venemaa ühe rikkama ärimehe Viktor Vekselbergi. Skolkovos tööle hakkavatele firmadele lubab riik suuri maksusoodustusi.
Sügisel peaksid Prantsuse arhitektide tehtud plaanide järgi Skolkovo Innogradi kerkima esimesed hooned. Juba käivad ka esimesed konkursid seal tööd alustavate ettevõtete valimiseks. „Näiteks on juba on üsna mitu huvitavat kompaniid huvitavate ideedega meditsiini valdkonnas,” teadis Simonov. „Oluline on ka, et suhteliselt palju on tuntud välismaa teadlasi, kes on nõus selles projektis osalema.”
„Plaani järgi peaks projekt tööle hakkama aastatel 2013– 2014, alles siis saab ka hinnata, kas see projekt õnnestus või mitte,” ütles tuntud majandus-ekspert Jevgeni Gontmahher Medvedevi loodud tänapäevase arengu instituudist.
Enda sõnul suhtub Gontmahher Skolkovosse skeptiliselt. „Šansid pole head, sest paralleelselt oleks vaja kogu ühiskonnas teha olulisi muutusi. Selles mõttes on 2012. aasta presidendivalimised projekti ja kogu muu arengu jaoks väga olulised,” lausus ta.
Ka Simonov märkis, et Venemaal on tavaks suhtuda sellistesse projektidesse suure ettevaatusega, sest enamik neist on pärast hulga raha kulutamist ebaõnnestunud. „Selles mõttes on väga hea, et pole enne valimisi mindud pokazuhha teed ega hakatud seal lihtsalt näitamiseks kiiruga ehitama,” ütles Simonov.
Kuivõrd Putin Medvedevi Skolkovo-vaimustust toetab? „Vaevalt et Putin vastu on, kuid ta pole Skolkovo asjus ka nii aktiivne olnud, kui paljud loodavad,” nentis Gontmahher. Simonovi sõnul on märke, et Putin hakkab järk-järgult seda projekti toetama.
„Nende vahel on lihtsalt ära jagatud teemad, kumb millega tegeleb, ning Skolkovo ja innovatsioon on Medvedevi teemad,” põhjendas Simonov, miks pole eriti märgata Putini huvi Skolkovo projekti vastu.
Medvedevi-Putini kevadine sõnalis-teoline duell
•• Dmitri Medvedevi ja Vladimir Putini viimase kahe kuu esinemistest võib leida märke mõlema mehe soovist end rohkem kehtestada — president tahab näidata, et tema sõna maksab üha rohkem, ning peaminister püüab esitleda end rahvusliku liidrina, apelleerides üldrahvalikule toetusele.
•• Tinglikult võib varjatud valimisvõitluse alguseks pidada 30. märtsi, kui Medvedev käskis üllatuslikult ministritel lahkuda riigiettevõtete nõukogudest. Eelkõige nähti selles rünnakut Venemaa mõjukuselt kolmanda mehe, Putini truu toetaja, asepeaminister Igor Setšini pihta, kes pidi lahkuma riikliku naftafirma Rosneft nõukogu esimehe kohalt. Samal päeval teatas Medvedev, et investeerimiskliima on Venemaal väga halb, mis veel kord pidi rõhutama riigi kiiret moderniseerimisvajadust.
•• Esinemisega riigiduuma ees 21. aprillil näitas Putin, et tema riigi edendamise programm ei klapi eriti Medvedevi ettekujutusega Venemaa arengust. Putin rõhutas stabiilsust, Venemaa majanduslikku edukust ülemaailmse kriisi taustal ning riigi paternalistliku rolli säilitamist, mida Medvedev on soovinud just vähendada.
•• Suure Isamaasõja võidupüha eel teatas Putin, et moodustab võimupartei Ühtne Venemaa baasil laia Rahvarinde, kuhu tuleb koondada võimalikult palju Venemaa praegust kurssi pooldavaid ühiskondlikke organisatsioone.
•• Rahvarinde selgeks eesmärgiks on, et detsembris toimuvatel duumavalimistel saavutaks viimastel kuudel järsult toetust kaotanud Ühtne Venemaa vähemalt samasuguse toetuse ehk 64 protsenti nagu eelmistel valimistel 2007. aastal. Selleks lubas parteitu parteijuht Putin anda Ühtse Venemaa valimisnimekirjas veerand kohtadest Rahvarindega liitunud organisatsioonidele. Ilmne katse teha Ühtsele Venemaale uut kesta.
•• Kuigi Putin kinnitas, et Rahvarinde loomisele on Medvedevi toetus, astus Medvedev mõ-ned päevad hiljem Putiniga „varjatud vaidlusse”, väites, et „ükski poliitiline jõud ei saa ennast lugeda Venemaal domineerivaks”. Ajakirjanike otsestele küsimusele, kas ta toetab Rahvarinde moodustamist, ei öelnud Medvedev otseselt jah.
•• Veelgi huvitavamaid vihjeid andis Medvedev 13. mail kohtumisel noorte poliitikutega. „Katsed üles ehitada võimu ühe kindla inimese peale on ohtlikud. Kui see ei tekita probleeme antud hetkel, siis tulevikus
tekitavad nad seda riigile ja sellel konkreetsele inimesele,” ütles Medvedev Kostromas.
Ja lisas: „Kui üks inimene arvab, et ta võib ilma vahetuseta juhtida, siis ta on ühiskonnale ohtlik.” Loomulikult ei käinud jutt otseselt Putinist, vaid teooriast, kuidas peaks Medvedevi arvates Venemaa poliitiliselt arenema.
•• Tähelepanuväärne on see, et paar päeva varem kritiseeris Medvedev teravalt Putini juhitud valitsust suutmatuse eest kindlustada armeele vajalike tellimuste täitmist. Mai algul laiendas aga Medvedev oluliselt otseselt talle alluva Venemaa julgeolekunõukogu volitusi, mis on hakanud muutuma presidendi staabiks võitluses kõikvõimalike Venemaad ähvardavate ohtude vastu alates majanduskriisidest ja sõjalistest ohtudest kuni terrorismi ja narkokaubanduseni.
Kommentaar
Dmitri Orlov, üks Kremli-lähedasemaid Moskva politolooge
Enamik Venemaa eliiti ja ka tavakodanikke saab aru, et võimul oleva tandemi ühtsuse lõhkumine on peamine, mis ohustab praegust poliitilist süsteemi. Juba lähiajal töötab eliidi tuumik – 25–30 kõige mõjukamat Venemaa poliitikut ja ärimeest – välja ühtse positsiooni ühise presidendikandidaadi kohta. See toimub veel enne suve lõppu.
Erinevus 2007. aastast (eelmistele presidendivalimistele eelnenud aasta – J. P.) on selles, et siis oli Putinil väga domineeriv roll, tema valis välja järeltulija ja langetas lõpliku otsuse ilmselt alles novembri lõpus. Nüüd on aga mõjukeskusi rohkem kui kaks ja seetõttu on vaja eliidi ühine arvamus oluliselt varem välja töötada.
Ühise positsiooni kujundajate ringi kuuluvad valitsuse, presidendi administratsiooni, parlamendi mõlema koja ja valitseva erakonna Ühtne Venemaa juhtkonda kuuluvad isikud, Moskva ja Peterburi linnajuhid ja kolm-neli suurärimeest Venemaa ettevõtjate ja tootjate liidu (Šohhini RSPP – J. P.) juhtkonnast.
See eliidi tuumik peab võtma seisukoha mitmes küsimuses: kes on presidendikandidaat, milline on riigi kurss alates 2012. aastast ning tandemi teise isiku roll ja garantiid, et ta jääb tandemi liikmeks. Kurss on sisuliselt juba selge, see põhineb „topeltjärjepidevusel”: esiteks 2000. aastad oma elatustaseme tõusu ja suveräänsusideega, teiseks viimaste aastate idee moderniseerida riiki ja parandada elukvaliteeti.
Kommentaar
Konstantin von Eggert
poliitikakommentaator
President Medvedevil pole sugugi halvad šansid jääda edasi presidendiks. Ma ei välista valimistel Putini ja Medvedevi vastasseisu. See aitaks legitimeerida olemasolevat võimukorda Venemaal ja näidata läänele: „Vaadake, meil on demokraatia!”
Ent 2012. aasta kampaaniaga probleem ei lõpe. Putini probleem on selles, et ta ei ole seni suutnud pakkuda riigile mitte midagi uut. Tema loosung on: stabiilsus, staatika. See aga meelitab praegu üha vähem inimesi. Mulle tundub, et ajaloolises mõttes on Putini epohh lõppenud. Putini Kremlisse naasmine on võimalik, kuid ta avastab väga kiiresti, et ühiskond on muutnud oma arvamust temast ja tema loodud süsteemist. Ta on liiga kaua võimul olnud ja see hakkab kodanikke ärritama.
Putini meelest on kõik muutused nõrkuse tunnus, Medvedev eeldab aga, et muutusi on vaja. Nende probleem on selles, et Venemaa-suguses suletud süsteemiga riigis viib muutuste puudumine pingete kuhjumiseni, mille tagajärjel võivad muutused, isegi kosmeetilised, esile kutsuda ennustamatuid taga-järgi.
Lähimatest aastatest ootaksin ma Venemaalt mis tahes üllatusi. Praeguse võimusüsteemi murdumise korral kardan ma, et võimule võivad tulla populistid samasuguste lubadustega nagu Hugo Chávez.
Kommentaar
Jevgeni Mintšenko, üks Moskva tuntumaid poliitikalobiste
2012. aasta valimiste probleemi lahendamine ei ole kahe inimese, veel vähem ühe inimese otsustada. Otsuse võtab vastu n-ö poliitbüroo, Venemaa eliidi tipp. Medvedev on viimasel ajal andnud märku, et ta on valmis Venemaa eliiti kardinaalselt uuendama, ning seetõttu muutub Putini võimu säilitamiseks tehtav poliitiline lobi järjest ja järjest mõjukamaks.
Selge see, et erinevalt Jeltsinist 1999. aasta lõpus ei lähe Putin poliitikast veel kuhugi. Jeltsin oli juba vana ja haige ning läks pensionile. Aga kuhu läheb terve, füüsiliselt tugev, ambitsioonikas ja veel suhteliselt noor Putin? Ja kuhu lähevad kõik need Timtšenkod, Kovaltšukid, Rotenbergid, Tšemezovid? (Suurärimehed, kes võlgnevad oma edu eest Putinile vähemalt tänu – J. P.)
Praegu pole tandemis (Putin-Medvedev) veel otsust langetatud. Ilmselt on Medvedev enda jaoks otsustanud, et tema kandideerib igal juhul. Nad („Medvedevi meeskond” – J. P.) üritavad tekitada sellist päevakorda, mille tingimustel oleks Putin valmis lahkuma. Ma ei näe Venemaa arengu jaoks põhimõttelist vahet selles, kas jätkab Medvedev või naaseb Putin.
Kommentaar
Kirill Rogov, sõltumatu analüütik Jegor Gaidari instituudist
Medvedev ei ole iseseisev president. Teda tuleb eelkõige vaadata kui asemikku, kelle on määranud Putin ise või Putinit ümbritsev mõjukate isikute rühm, keda juhib Putin. Medvedevi ülesanne presidenditoolil on säilitada status quo’d, mis on kujunenud Venemaa juhtkonnas mõjukamate oligarhiliste grupeeringute vahel. Medvedevi „iseseisvusel” on põhiliselt dekoratiivne, väljapoole suunatud iseloom. See on iseseisvus pisiasjades, mis ei kujuta ohtu kujunenud status quo’le.
Selles kontekstis on ilmne, et 2012. aasta valimised kujutavad endast järjekordset katset säilitada üldjoontes status quo. Sõltumata sellest, kes esitatakse presidendikandidaadiks – kas Putin, Medvedev või keegi kolmas. Seejuures muutub status quo säilitamine pärast 2012. aasta valimisi tunduvalt keerulisemaks kui praegu. See on seotud sotsiaalsete ja majanduslike muutustega, mille tõi kaasa majanduskriis. Kõige olulisem muutus oli see, et kriis murdis majanduskasvu mudeli, mis oli kujunenud 2000. aastate keskel.
