Obama võit paistab juba ette selge
Nagu oravad rattas kihutavad presidendikandidaadid koos abimeeste ja toetajatega ühest osariigist teise, et viimsel hetkel end valijatele kohtadel nähtavaks teha ja rohkem hääli endale meelitada. Kuid senise kampaaniatöö viljad on juba nähtavad.
Kui küsitluste suundumusi uskuda, tuleb Barack Obama võit mäekõrgune. Üleriigilised küsitlused annavad talle kuue- kuni kümneprotsendipunktise edumaa McCaini ees, aga osariigiti on pilt veelgi selgem. Obama saaks enda taha 367 valijameest 29 osariigist ja Washingtoni föderaalringkonnast, samal ajal toetavad McCaini 21 osariigi 171 valijameest. Võiduks on vaja 270 häält ja sadat lisahäält ei paista McCain isegi parimas unenäos kuskilt leidvat.
Vahespurt Palini toel
Murrang selles trendis ei saabunud äsja, vaid tegelikult juba mais-juunis, kui McCaini võit vabariiklaste siseheitluses oli selgunud, kuid Obama ja Hillary Clintoni rebimine hoidis demokraadid endiselt meedia tähelepanu keskmes. Vaid Sarah Palini esitamine asepresidendikandidaadiks tõstis McCaini septembris uuesti Obama kõrvale, järgnenud börsikrahh ja finantskriis hävitasid vabariiklaste väljavaated sootuks. Enamik ameeriklasi on kindlalt veendunud, et kuna Bushi poliitika on riigi kriisi viinud, siis välja aitab vaid demokraat.
Nende osariikide arv, kus olukord võib veel muutuda, on taandunud seitsmele. Viimased nädalad on näidanud, et nn piiblivööndi ühisrinne vabariiklaste poolel on hakanud murenema: lõunaosariikidest on juba Florida, Põhja-Carolina ja Virginia libisenud Obama poolele ning Georgia hakkab liikuma samas suunas. Kõige pingelisem rebimine käibki praegu Floridas, kus häältelugemise patiseis tegi 2000. aasta presidendivalimistest tõelise komejandi. Seekordne võit Floridas ei aitaks aga vabariiklast Valgesse Majja.
Nii loodavadki McCaini toetajad veel imele. Kõigepealt paisati viimase trumbina lauale teade, et Obama isa poolõde on elanud neli aastat USA-s illegaalina. Uudis, mis peaks olema Obamale piinlik, tuli ilmselt liiga hilja. Need, kes näevad illegaalides ohtu, on ammu McCaini poolel, kuid eriti valusalt puudutab see teema latiinosid, ning võib-olla just sellist fakti vajas Obama nende toetuse võitmiseks.
Teine asi, millele Obama-vastased on lootnud, on nn Bradley-efekt ehk kogemus 1982. aasta California kubernerivalimistelt, kus mustanahaline kandidaat Tom Bradley sai valimispäeval oluliselt vähem hääli, kui lubasid küsitlused. Homme võib Obama aga Californias teha puhta töö: enam kui 20-protsendipunktilist võitu vastase üle ei suutnud seal saavutada isegi Ronald Reagan. Ja Obama-efekt on nüüd hoopis vastupidine – ta toob valimiskastide juurde ka need, kes pole kunagi varem hääletada viitsinud.
2004. aastal võitis vabariiklasest president George W. Bush 50,7% häältest ja 286 valijameest demokraat John Kerry 48,3% ja 251 valijamehe vastu.
Valijameeste jagunemine küsitlustulemuste järgi
Osariikide eelistus
sulgudes valijameeste arv
•• Selgelt Obama poolel (eeldatavad 264 valijameest): California, Columbia föderaalringkond, Connecticut, Delaware, Hawaii, Illinois, Iowa, Maine, Maryland, Massachusetts, Michigan, Minnesota, New Hampshire, New Jersey, New Mexico, New York, Oregon, Pennsylvania, Rhode Island, Vermont, Washington, Wisconsin
•• Kalduvad Obama poole (103 valijameest): Colorado, Florida, Missouri, Nevada, Ohio, Põhja-Carolina, Põhja-Dakota, Virginia.
•• Selgelt McCaini poolel (129 valijameest): Alabama, Alaska, Arkansas, Idaho, Kansas, Kentucky, Louisiana, Lõuna-Carolina, Lääne-Virginia, Mississippi, Nebraska, Oklahoma, Tennessee, Texas, Utah, Wyoming
•• Kalduvad McCaini poole (42 valijameest): Arizona, Georgia, Indiana, Lõuna-Dakota, Montana.
•• Võiduks on vaja 270 häält.
