Olof Palme mõrva kohta antakse tänapäevani vihjeid
Olof Palme mõrvati Stockholmi kesklinnas 28. veebruaril, 1986. aastal, umbes pool tundi enne südaööd. Palme mõrva uurija Stig Edqvist meenutab, et uurimisega hakkas kõik viltu vedama juba algusest alates.
"Inimesed viskasid mõrvapaigale sadu kilosid lilli, tänapäeval eraldatakse nii tõsise sündmuse puhul mitu kvartalit uurimiseks," rääkis Edqvist, kelle sõnul on Stockholmi politseijaoskonna keldris atendaadi kohta rohkem kui 200 meetrit riiuleid vaid Palme mõrva uurimisega seotud materjali ning muuseas on laboratooriumis säilitamisel ka Palme mantel.
Uurimise kõige esimene juhataja, Hans Holmér, püüdis tõestada, et Palme mõrvas Kurdi töölispartei. Kahjuks peetakse just seda veendumust Palme mõrvauurimise ebaõnnestumise üheks põhjuseks.
1989. aastal mõisteti Palme mõrva eest süüdi Christer Petterson, kes oli sooritanud mitmeid teisi kuritegusid. Mees siiski vabastati Ülemkohtu otsusega süüdistustest.
Praegu tegelevad uurijad sellega, et püütakse leida seoseid vanade lahendamata juhtumite vahel. Ka vihjeid saabub iga päev, kuid need puudutavad peamiselt juba varem uuritud seiku. Palme mõrva uuris algselt 600-liikmeline meeskond, nüüd on see kahanenud kolmeliikmeliseks.
Selleks, et uurimine praegu kuidagi edasi läheks, on tarvis leida midagi põhjapanevat, näiteks mõrvarelv. Tunnistusi on mõrva kohta kogutud 130, kuid need kõik on ühel või teisel põhjusel kõrvale heidetud.
Palme atendaadi uurija Edqvist imedesse ei usu. "Ma loodan, et me saame asja lahendatud, kuid mida enam aega sündmusest möödub, seda enam lootus tuhmub," tunnistas uurija.
Aega uurimiseks politseil aga veel jätkub, sest möödunud aastal muudeti Rootsis seadust nii, et mõrv ei aegu kunagi. Eelmise seaduse järgi oleks see atendaat aegunud käesoleva aasta veebruari lõpus.