Paavst Benedictus reformib kirikut vähikäigul
Teisipäeval avaldatud 16-lehe-küljelises küsimuste-vastuste stiilis kirjutatud dokumendis seisab, et katoliku kirik on ainus tõeline Kristuse kirik ja teistel – eelkõige protestantlikul ja õige-usu kirikul – puuduvad elemendid, mis on katoliku kiriku jaoks olulised.
Paavstiks saades lubas Benedictus XVI oma eelkäija Johannes Paulus II eeskujul jätkata kristlike kirikute dialoogi. Kuid nüüd ütleb ta, et see kahekõne on edukas vaid siis, kui teised kirikud on katoliiklusele ustavad.
Nädala jooksul annab Jumala Rotveileriks ristitud paavst välja juba teise dokumendi, mis muudab katoliku kirikut aastail 1962–65 suuresti moderniseerinud Vatikani II kirikukogu reforme. Maailma 1,1 miljardit katoliiklast juhtiv Benedictus XVI avaldas laupäeval dekreedi, mis lubab taas kasutusele võtta iidse ladinakeelse Trento ehk Tridenti missa, kui kogudus seda soovib.
Juudivastane tekst
See samm on kahtlemata kahe aasta eest kirikupeaks saanud teoloog Joseph Ratzingeri üks esimesi olulisemaid reforme. Paraku paistab, et muudatus viib kirikut tagasi, mitte edasi.
Ladinakeelset missat võib muidugi pidada vaid kiriku iidsete traditsioonide taastamiseks, nagu väidab Püha Tool. Juudiorganisatsioonid aga ei varja, et on solvunud, sest Kristuse ristilöömise päeva ehk suure reede iidse missa tekst on osalt juudivastane. Seal sisaldub idee, et jumal peaks juutide silmad avama ja nad pimedusest Kristuse tõe juurde tooma.
Üha enam räägitakse Vatikani kuluaarides ka taas järjest süvenevast lõhest uuendusmeelsete ja konservatiivsete vaimulike vahel.
Itaalias küünikute seas Papa-Razziks hüütav paavst on ennegi avalikkust jahmatanud. Näiteks mullu Saksamaal Regensburgi ülikoolis peetud kultuuride dialoogile õhutavas kõnes seadis paavst paljude vatikanoloogide ja muslimite hinnangul kristluse islami usust kõrgemale.
Samuti teenis kirikupea mullu Auschwitzi koonduslaagrit külastades paljude pahameele sellega, et ei viidanud saksa rahva kollektiivsele vastutusele miljonite juutide tapmise eest.
Trento ehk Tridenti missa
•• Trento ehk Tridenti riitus oli kõikjal kasutusel pea 1500 aastat. Vatikani II kirikukogu otsusel alustati aga missa uuendamist. Ühe olulisema muudatusena soovitati teenistusel kasutada kohalikku keelt.
•• 1969. aastal tegi reformimeelne paavst Paulus VI muudetud missa korra, Novus Ordo, soovitavaks – osalt iidse missa juudivastase keele tõttu.
•• Seejärel muutus uus kord üldkasutatavaks, kuid mitmed traditsioonilisemate vaadetega kogudused järgivad siiani Tridenti missa põhimõtteid. Arvatakse, et Benedictus XVI üritab järeleandmistega leevendata lõhet traditsionalistide ja katoliku kiriku peajoone vahel.
•• Tridenti riituse järgi on kirikulised passiivsed osalejad, uuendatud missal kaasatakse usklikke rohkem. Preester on tavaliselt näoga rahva poole, Tridenti korra järgi näoga jumala poole ehk seljaga rahva suunas.
