Peetri kiriku alusesse paavstide hauakambrisse looklev mitmesaja meetri pikkune järjekord pole Johannes Paulus II matustest saadik päevakski kadunud. Mullu 2. aprillil 84-aastasena lahkunud paavsti haual on käinud üle nelja miljoni inimese.

“Me kõik mõtlesime, et see nähtus vältab mõne kuu, aga tegelikult kogub see aina hoogu. Kui varem käis paavstide hauakambris 200–300 inimest päevas, siis nüüd külastab seda ligi 15 000, pühapäeviti isegi kuni

20 000 palverändurit päevas,” selgitab monsenjöör Angelo Comastri Vatikanis.

Paljud peavad Johannes Paulus II juba pühakuks. “Kui külastajad jõuavad hauale, ei vaata nad uudishimulikult ringi, vaid tundub, et nad peavad kellegagi sisemist kahekõnet. Ruumis on tunda pühaku juuresolekut,” kinnitab Comastri.

Johannes Paulus II mantlipärija Benedictus XVI nõustus oma eelkäija pühakuks kuulutamise protseduuri alustama juba mullu juunis, seega enne tavapärase viie aasta möödumist pühakukandidaadi surmast. Seni oli see privileeg osaks saanud üksnes ema Teresale, kelle Johannes Paulus II kaks aastat pärast ta surma õndsaks kuulutas. Samas ei taha Benedictus XVI kiirendada kanoniseerimise protsessi.

Imed vajavad tõestamist

Enne eelmise paavsti nime kandmist pühakute nimistusse ehk kaanonisse peab Benedictus XVI arvestama ka nende väheste vaimulikega, kes arvavad, et Johannes Paulus II ei vääri kanoniseerimist, sest ta ei lahendanud näiteks preestrite pedofiiliaskandaali ega lõpetanud Vatikani Panga finantsafääre.

Suurim probleem on aga paavsti surmajärgsete “imede” tõestamine, mis kinnitaks tema ühendust jumalaga. Õndsaks kuulutamiseks peab isikule olema omistatud vähemalt üks niisugune imetegu, pühakuks saamiseks aga vähemalt kaks.

Eelmise paavsti pühakuks tunnistamist uurivale piiskopile Slawomir Oderile on aasta jooksul väidetavalt teatatud ligi kümnest Johannes Paulus II postuumsest imeteost. Kaalukaim neist olevat lahkunud paavsti poole palvetanud ja seejärel üleöö Parkinsoni tõvest paranenud prantsuse nunna juhtum. Praegu analüüsivad seda meditsiiniliselt seletamatut tervenemisjuhtumit arstid.

Monsenjöör Oderile on kogu maailmast saabunud üle 3000 pühakuks kuulutamist pooldava teate nii e-posti kui ka tavaposti teel, sealhulgas muslimitelt, budistidelt ja hindudelt, lisaks paljudelt ateistidelt.

Oder ei kahtle, et Johannes Paulus II pühakuks saab. Lahtine on ainult see, kui kaua asi-tõendite kogumine ja ligi 100 rangelt salastatud tunnistaja ülekuulamine aega võtab.

Pühakut tõrjub ”kuradi advokaat”

•• Johannes Paulus II kuulutas oma paavstiameti jooksul pühakuks 482 isikut, enam kui kõik paavstid eelneva 500 aasta jooksul kokku. Õndsaks kuulutas ta aga 1340 inimest, rohkem kui kõik tema eelkäijad kokku.

•• Seega kaasajastas ta kanoniseerimisprotsessi, mis varem kestis aastakümneid, kui mitte sajandeid. Pühakuks kuulutatu nimi kantakse pühakute nimekirja ehk kaanonisse. Sellest ka nimetus “kanoniseerimine”.

•• Lõpliku otsuse isiku pühakuks kuulutamise kohta teeb Rooma pühade talituste kongregatsioon kohtuprotsessiga, millel nn jumala advokaat väitleb nn kuradi advokaadiga. Viimase ülesanne on pühakuks kuulutamise poolt rääkivad asitõendid vaidlustada.

•• Pühak on tegelane, kelle kaudu katoliiklaste jumal maailmas toimib. Sellepärast tuleb kohtu-protsessil tõestada pühakukandidaadi imeteod. Eriti need, mida ta on teinud surmajärgselt.

•• Kuigi paljud varasema aja paavstid kannavad pühaku tiitlit, on alates 13. sajandist pühakuks tõstetud vaid kolm paavsti.