Atentaadikatse tagamaad on siiani selgumata. Aastaküm-neid on oletatud, et türklasest paremäärmuslase palkasid tapatööks Nõukogude salateenistused, tõestada pole seda aga suudetud või tahetud.

Silvio Berlusconi valitsuse ametist lahkudes lõpetab Itaalias nelja-aastase töö ka parlamendi erikomisjon, mille üles-anne oli uurida Nõukogude agentide tegevust Itaalias. Nii uuriti ka paavsti atentaadikatse tagamaid.

Komisjoni presidendi Paolo Guzzanti sõnul pole kahtlust, et NSVL suunas 1970–80 Itaalias tegutsenud vasakäärmusliku terrorirühmituse Punased Brigaadid tegevust. Samuti üritas Nõukogude Moskva surmata ka mullu kevadel lahkunud Poola päritolu paavsti, keda peeti Ida-Euroopa kommunismivastase liikumise tugisambaks.

Bulgaaria kaudu Moskvasse

Itaalia uurimiskomisjon lõppraportit küll heaks ei kiitnud, kuid Guzzati sõnul asitõendite puudust pole. Arvutitehnika abil tehti fotodelt kindlaks, et tulistamise hetkel seisis kirikupea sõiduki juures bulgaarlane Sergei Antonov. Nii on Guzzanti väitel tõestatud nn Bulgaaria liin, mis viib Moskvasse.

Pärast atentaati vahistatud Agca kirjeldas esimestel ülekuulamistel Antonovit väga täpselt. Uurimisraporti järgi ähvardasid aga 1983. aastal Agcat Rooma vanglas kaks uurijatena esinenud Bulgaaria spiooni ja ta hakkas seejärel vaimuhaiget teesklema. Kui ta väitis enese Jeesus Kristus olevat, kohtu-protsess takerdus ja Antonov vabastati asitõendite puudumisel 1986. aastal süüdistustest.

Agca oli paavsti tapmiskatse eest Itaalias vangis 2000. aastani, mil talle armu anti. Praegu kannab ta muude kuritegude eest karistust Türgis.

Guzzanti raport tugineb osaliselt Prantsuse prokuröri Jaen-Louis Bruguière’i asitõenditele. Bruguière’i sõnul polnud atentaadikatse taga mitte Nõukogude salaluure KGB, nagu seni arvati, vaid NSVL-i sõjaväeluure GRU, mis lootis ühe hoobiga kõrvaldada paavsti ja samas lavastada kuritöö kahtlusaluseks KGB. Bruguière’i kinnitusel olevat GRU tapmiskäsu saanud Nõukogude poliitbüroolt ja kompartei peasekretärilt Leonid BreÏnevilt.

Vabamüürlased ja CIA vaikimine

•• Atentaadikatse kohta on väga erinevaid versioone, kuni selleni, et paavst võis olla seotud vabamüürlastega ja tapmiskatsega anti märku, et ta võtaks salavennaskonna suhtes sõbralikuma hoiaku. Mõne aasta pä-rast tühistaski Johannes Paulus II mitmed vabamüürlaste vastased seadused.

•• Washington Times väidab, et toonane USA president Ronald Reagan ja välisluure CIA juht Bill Casey teadsid Nõukogude salaluure osalusest paavsti tap-miskatses, kuid vaikisid. Reagan elas atentaadikatse üle sama aasta 30. märtsil.

•• Washingtoni ajalehe väitel ei tahtnud USA, et avalikkus mõlema tapmiskatsega NSV Liitu seostaks, sest see võinuks kahe tuumariigi jäised suhted veelgi ohtlikumaks muuta.