Sankt Peterburg

Peeter-Pauli kindluse peakirikusse Peterburis maeti eile ümber Vene viimane tsaar Nikolai II, tema naine Aleksandra Fjodorovna, tütred Olga, Tatjana ja Anastasia ning neli lähikondlast. President Boriss Jeltsin ütles matusekõnes, et tsaaripere metsik tapmine kaheksakümnend aastat tagasi on üks häbiväärsemaid lehekülgi Venemaa ajaloos. Vere- ja vaenusajandi sümboolne lõpetamine

Üheksa kirstu paigutati Katariina löövis asuvasse hauda kahes kihis. Ülemisele maeti tsaar Nikolai II, tema naine ja tütred. Nende alla perearst, kokk, teenija ja toatüdruk, kes 1918. aasta ööl otsustasid bol‰evike püsside ees oma peremehele truuks jääda. Seetõttu otsustasidki tänased matjad luua pretsedendi ning matta vaid tsaariperedele mõeldud kirikusse ka neli vaprat lihtinimest. Oma ema, isa ja õdede kõrvale jäid aga eile ümber matmata tsaari poeg Aleksei ja tütar Maria, kuna nende maiseid jäänuseid alles otsitakse.

Tagasihoidlikul kuid mõjusal matusetseremoonial ütles president Boriss Jeltsin bol‰evike poolt sooritatud mõrvale mõeldes, et 80 aastat on Venemaal vaikitud kohutavast tõest. “Toimunu eest vastutame me kõik ja seetõttu poleks ma saanud jätta siia tulemata – kui kodanik ja kui president.” Langetades pea süütult hukkunud inimeste ees lisas Jeltsin, et vere ja vaenu sajand tuleks Venemaal lõpetada kahetsuse ja lepitusega.

Romanovid lõhestunud

Tseremoonial Peterburis osales ka mitukümmend Romanovite suguvõsa liiget, kes enne haua sulgemist viskasid kirstudele sümboolse peotäie mulda. Üks osa Romanovitest sõitis eile aga hoopis Moskva lähedale Troitsasse Sergiev Posadi kloostrisse, kus patriarh Aleksius II teenistust pidas. Vene õigeusu kiriku pea, kes avalikkuse ja intelligentsi nördimuseks ei usu Jekaterinburgist leitud tsaaripere säilmete ehtsusesse, palvetas kõikide süütult hukkunud inimeste hingede eest seoses Nikolai II tapmise 80. aastapäevaga.

Tugevalt politiseerunud õige-usu kiriku sõnul pidanuks leitud säilmete ehtsust kinnitama mitte maailma parimad eksperdid, vaid mingi jumalik ime. Sergiev Posadi kogunesid seega need Romanovid, kes nii nagu patriarhki ei taha uskuda teadlaste sõnu.

Konflikt pühakojas

Rõhutatult ei osalenud Peterburi tsaari matusetseremoonial ükski kõrge vaimulik. Teenistuse viisid läbi üksteist kohalikku pühaisa. Ja ka nemad ei nimetanud kordagi maetute nimesid. Kõrgemalt antud käsu kohaselt palvetasid nad lihtsalt kõigi süütult langenud hingede eest. Nii sängitati ühtedes ja samades kirstudes justkui täiesti erinevaid inimesi. Ilmalik võim, Romanovite sugulased, suursaadikud maailma erinevatest riikidest ning intelligents mattis tsaari, tema pereliikmeid ja lähikondlasi; vene õigeusu kirik aga lihtsalt mingeid anonüümseid niinimetatud Jekaterinburgi säilmeid.

Üheksateistkümnest haubitsast kõmatasid aupaugud üle Peterburi, kui tsaar Nikolai II kaukaasia tammest puusärk viimsesse puhkepaika lasti. Enne on tsaari matustel kõlanud aupauk 21 torust, kuid et Nikolai loobus enne surma troonist, vähendati au kahe haubitsa võrra.

Kohutavate konfliktide ja poliitiliste intriigide taustal üritas Venemaa leida lunastust ühele oma hirmsale teole ja rahu suurmehele, kes muuhulgas oli viimaseks tsaariks ka eestlastele.