Põhja-Korea hääletab ÜRO-s Eestiga sarnasemalt kui USA

Analüüs näitab, et Eesti hoiakud ÜRO-s on Venemaa omadest järjest kaugenenud, Ukraina omadele aga lähenenud.

Jaanuaris võtab Eesti sisse koha ÜRO julgeolekunõukogus ja saab ajutiselt suurema hääleõiguse kui siiani maailmaorganisatsiooni lihtliikmena. Eesti Päevaleht uuris Eesti senist hääletuskäitumist ÜRO peaassambleel ja reastas riigid sarnasuse indeksi põhjal edetabelitesse.

Järjestus oleneb mõistagi sellest, millise riigi vaatenurgast ülejäänutele lähenetakse. Oluline näide on meie hea liitlane USA, mis oma hääletuskäitumiselt asub Eesti poolt vaadates koguni viimasel kohal. Selles pole aga midagi erandlikku, kuna USA hääletab traditsiooniliselt ÜRO peavoolu vastu, seda nii Iisraeli-Palestiina konflikti kui ka muudes küsimustes. Kui Eesti on suuremal osal juhtudel hääletanud enamuse seisukoha poolt või jäänud erapooletuks, siis USA vastuhäälte osakaal on riigidepartemangu viimaseil andmeil umbes 70%. USA poolt vaadates aga kuulub Eesti koos teiste lääneriikidega nendega kõige sarnasemalt käituvasse rühma ja asub 22. kohal, enne Itaaliat, Jaapanit või Norrat.