Prantslaste jõuline tegevus Malis tõmbab lääneriigid Aafrika-sõtta
Tükk aega Malis küdenud konflikt põhjast peale suruvate islamistide ja hädiselt nende vastu seisvate valitsusvägede vahel muutus nädalavahetusel ühe hoobiga rahvusvaheliseks.
Prantsusmaa presidendi François Hollande’i hinnangul polnud enam võimalik mitmel pool terrorivõrgustiku al-Qaidaga seostatud islamistide aina edukamat pealetungi pealt vaadata ning ta käskis Prantsuse õhuväel ja erioperatsioonide üksustel kohapeal võitlusesse sekkuda. Käik ähvardab seada ka teised lääneriigid paratamatu sekkumise valiku ette.
„Mali on silmitsi otsese agressiooniga ning olen otsustanud, et Prantsusmaa peab sellele vastama koos Aafrika partneritega, nii nagu Mali võimud on palunud. Teeme seda rangelt ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooni raames. Oleme valmis peatama terroristide pealetungi, kui see jätkub, sest Prantsusmaa solidaarne kohus on kanda vastutust julgeolekunõukogu resolutsiooni täitmise eest,” teatas Hollande reedeses avalduses.
Ei läinud ööpäevagi, kui Hollande sõnad teoks tegi. Prantsuse väed said käsu liituda Mali valitsusjõududega, et lüüa Põhja-Mali islamistide jõud välja kaks päeva varem nende kätte langenud Konna linnast. Prantsuse väed pakkusid põhiliselt abi õhust, kuid erioperatsioonide üksused tegutsesid ka maalahingutes.
Analüütikute arvates sekkus Prantsusmaa strateegilistel põhjustel, sest islamistide vallutatud Konna lähistel asub Mali valitsusele tähtis Sévaré sõjalennuväli, mille langemist terroristidega seotud isikute kätte taheti iga hinnaga vältida.
ÜRO tahtis veel aru pidada
Mali valitsusallikate teatel hukkus operatsioonis ligi sada islamisti, kuigi nii rahvusvaheliste allikate kui ka Prantsuse sõjaväe hinnangul oli langenuid vähem. Lahingus hukkus ka üks prantsuse helikopteripiloot, kelle õhusõiduk alla tulistati.
Kuid asja juures on hoopis tähenduslikum see, et sellist rahvusvahelist otsest sekkumist Malis polnud üldse plaanis. Ka Hollande’i poolt viidatud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon, mis mullu vastu võeti, oli päris sekkumise kohalt üsna üldsõnaline. Seal lubati kõigest hakata Lääne-Aafrika majandusühenduse (ECOWAS) riikidel koondama Malisse toetusjõudusid ja lubati eraldi analüüsi sekkumiseks. Kõige varem oodati, et rahvusvahelised jõud võiksid koos Mali valitsusega tegevusse astuda selle aasta sügisel, sest kiiremini pole logistilistel põhjustel võimalik soovitud jõude sinna koondada.
Ka Euroopa Liit on Malile lubanud abi vaid vägede treenimiseks, ja seegi missioon pole veel õieti käima läinud.
Tegutsetakse kiirkorras
Segadust iseloomustab kasvõi see, et esialgu teatati, justkui oleks Konna tagasivõtmise operatsioonis Mali vägede kõrval tegutsenud ka Kenya ja Senegali jõud. Kuid Senegali valitsus lükkas selle kiiresti ümber, kinnitades, et neil pole Malis veel mingeid vägesid.
Prantslased avasid Malis uue rahvusvahelise sõjalise rindejoone ülikiiresti. Aafrika enda riigid ei suuda toetust Mali valitsusvägedele nii kiiresti koguda ja see pole ka väga kindel.
Teistel lääneriikidel on nüüd peale Pariisi toetamise vähe valikuid. Suurbritannia teatas eile näiteks kahe transpordilennuki eraldamisest, mis peaksid toetama Prantsusmaa alustatud operatsiooni logistiliselt.
Mali valitsus osutus pealetungiga silmitsi seistes nõrgukeseks, riigi relvajõud polnud selleks kaugeltki valmis. Märtsis oli Malis sõjaväeline riigipööre ja ohjad haaras armee, kes polnud senise valitsuse tegevusega põhjast pealetungijate ohjeldamisel sugugi rahul. Ent ka sõjaväevalitsus on osutunud islamistidest ülestõusnute vastu suhteliselt jõuetuks.
