President Erdoğanile tegid valimistel tuule alla mahasurutud vähemusgrupid

Gezi meeleavaldused liitsid kurdid, sotsid, töölised, geid, lesbid ja keskkonnaaktivistid Türgi poliitika uueks arvestatavaks jõuks.

Suurimat osa Türgis aset leidnud võimunihkes etendas vasakpoolne Rahva Demokraatlik Partei (HDP), mis ületas parlamenti jõudmiseks vajaliku 10% valimiskünnise ja mida nimetatakse tihti kurdi­meelseks. Kuid see on kitsas määratlus. 2012. aastal sõlmisid kurdi poliitikud liidu sotsialistlike erakondade, vasakpoolsete, feministide, töölis- ja noorteorganisatsioonidega, seksuaalvähemuste, keskkonnaaktivistide ja muude vähemustega, millest sündis HDP.

Türgi valitsuse 2013. aastal karmilt maha surutud Istanbuli Gezi pargi kaitsest tõukunud meeleavaldused rajasid teed uut sorti poliitilisele liikumisele, mis omakorda puhus tuult HDP purjeisse. Kurdid olid ka peamised kaasalööjad Gezi pargi meeleavaldustes. Paljud türklased, kes olid suhtunud kurdide poliitilisse liikumisse eelarvamustega, seisid seetõttu silmitsi väljakutsega muuta oma kallutatud tõekspidamisi. Just sedapidi sai HDP aina populaarsemaks, sest võttis oma tiiva alla kõik Türgi mahasurutud ja diskrimineeritud grupid.