Reuters
Eile valiti uuesti Venemaa presidenti. Valimiskastide juures nähti järjekordi, kuid suuremate linnade tänavail peamiselt jõuametkondi, kes valmistusid Venemaad oma soomukite varjus valimiste tulemustele alistama. Putini jüngrite liikumine Naši tõi tänavaile aga oma patrullid „provokatsioone tõrjuma”. Ametlikud valimistulemused olid tõesti põrmustavad. Esialgne häälte lugemine (mis ajavööndite tõttu algas tunduvalt varem pihta Kaug-Idas ja pidi lõpuks Euroopa-ossa ja Kaliningradi aladeni välja jõudma) pakkus Vladimir Putinile ligi 62-protsendist toetust, mis tähendaks, et ta võib vähemalt kuueks, kui mitte lausa järgmiseks 12 aastaks kolida tagasi presidendi ruumidesse Kremlis. Valimisaktiivsus oli väike Valimisaktiivsus (esialgsetel andmetel 60 protsenti) oli nähtavasti kõigi seniste presidendivalimiste väikseim, ukseläveküsitlused, mida FOM ja VTsIOM avalikustasid, pakkusid „jedinoross” Putinile ligi 58-protsendist, kommunist Gennadi Zjuganovile 18-, ärimees Mihhail Prohhorovile üheksa-, liberaaldemokraat Vladimir Žirinovskile seitsme- või kaheksa- ja „spravedlivoross” Sergei Mironovile neljaprotsendist toetust. Tulemusi võis küll üldjoontes mõjutada see, et õiget valimisdebatti ja -kampaaniat konkureerivatel kandidaatidel käivitada ei õnnestunudki, kuid veebiavarustesse ilmus kohe videoklippe sellest, kuidas näiteks Dagestanis valimisjaoskonnas nr 1402 lasid kaks isikut mingil põhjusel kümneid sedeleid järjest hääletuskasti, ja teisalt tuli teateid, et valijale ei antudki sedelit, kuna „ta olevat juba hääletanud”.
Avalehele
80 Kommentaari