Venemaa president Vladimir Putin saatis Adõgee Vabariigi liidrile Aslan Thakušinovile õnnitlustelegrammi, sest tema sõnul on piirkonna “vabatahtlikust liitumisest Venemaaga” möödunud 450 aastat. Kuna Moskva-meelsed Adõgee võimud asusid korraldama suuri pidustusi väidetava juubeli puhul, puhkes kohapeal tõeline pahameeletorm.

Põhja-Kaukaasias asuva Adõgee Vabariigi ajalugu ei tõlgenda kõik nii, nagu Moskva seda teeb. Venemaaga liitumine toimus nimelt lõplikult alles aastal 1864 ja seda ligi 70 aastat kestnud sõja järel. 1557. aastal on Moskvasse saabunud vaid üks kabardiinide prints, otsides sõjalist toetust.

Sündmust ei olnud

Paljud kohalikud poliitikud süüdistasid valitsust ajaloo võltsimises. “On vale tähistada mingit sündmust, mida kunagi ei toimunud. Kui me oleks ühinenud Venemaaga vabatahtlikult, oleks Vene-Kaukaasia sõda 19. sajandil olnud mitte rahva vabadusvõitlus, vaid mäss omaenda tsaari vastu,” protestis Tšerkessi kongressi esimees Murat Berzegov. Üksainus kuupäev võib teha vabadusvõitlejatest korraga bandiidid, lisas ta.

Eelmise aasta oktoobris pöördus 20 adõgeede ja tšerkesside ühendust europarlamendi poole nõudega, et tunnistataks nende kallal 18. ja 19. sajandil toime pandud genotsiidi. Omaaegsetele dokumentidele tuginedes teatasid nad, et pärast 1862. aastat tapeti 400 000 tšerkessi (sh adõgeed), 497 000 kihutati Aleksander II käsu kohaselt Venemaa piiridest välja ja vaid 80 000 jäi koju.

1922–1991 oli Adõgee Krasnodari krai koosseisus. Adõgeed moodustavad praeguse Adõgee Vabariigi elanikest vaid 25 protsenti, olles venelaste kõrval vähemuses. Türgis elab 280 000, Venemaal 125 000, Jordaanias 44 000 ja Süürias 25 000 adõgeed. Adõgeed ja nendega lähisuguluses olevad tšerkessid ja kabardiinid (kokku 600 000 inimest) on jagatud eri Venemaa vabariikide vahel, kusjuures tšerkessid on pandud kokku karatšaidega ja kabardiinid balkaaridega. Sellised kooslused on tekitanud vaid konflikte.